Nalitsinni paasisanut naleqquppa?
ILISIMATUSARNEQ
BIIBILI ILISIMATUSARNERMUT ILINNIUTAANNGILAQ, IMAQARPORLI AATSAAT KINGUSINNERUJUSSUAKKUT PAASINEQARTUNIK. ASSERSUUTEQARIARTA.
Silarsuaq takussaasoq aallartiffeqarpa?
Ilisimatuut nuimasut isumaqarsimagaluarput akissut naamiusoq. Maanna silarsuaq aallartiffeqarsoraat. Tamanna qangarsuarli Biibilimi allassimavoq. – 1 Mosesi 1:1.
Nunarsuaq qanoq iluseqarpa?
Itsaq inuppassuit isumaqarsimapput nunarsuaq ammalortuunani toqqissuusoq. Kr.in.si. 400-kkunni ilisimatuut grækerit nunarsuaq ammalortuunerarpaat. Siusinnerujussuakkulli – Kr.in.si. 700-kkunni – Biibilimik allattup Esajap nunarsuaq pillugu oqaaseq ‘kaajaluisaq’, aamma ‘ammalortumik’ nutserneqarsinnaasoq, atorpaa. – Esaja 40:22, tastamantitoĸaĸ.
Qilaat takussaasut aseroriartorpat?
Aristoteles ilisimatooq grækereq, Kr.in.si. 300-kkunni inuusoq, isumaqarpoq nunarsuaq kisimi aseroriartortoq ullorissalli allanngunngisaannartut aseroriartunngisaannartulluunniit. Ukiuni hundredelippassuarni taama isumaqartoqarpoq. 1800-kkunnili ilisimatuut entropimik taaneqartumik najoqqutaliorput. Oqarput suut tamarmik, qilammiittut nunarsuarmiittullu, aseroriartoqqajaasut. Ilisimatuut taakkua ilaata, Lord Kelvinip, malugaa qilak nunarsuarlu pillugit Biibilimi ima allassimasoqartoq: “Tamarmik annoraaminertut nungullariartorput.” (Tussiaat 102:26, 27) Kelvinip upperaa Biibilip allassimaneratut Guutip pinngortitani aserutsaalisinnaagai. – Oqaluussisartup oqaasii 1:4.
Planetit, soorlu nunarsuaq, sumit nikitsaalineqarpat?
Aristoteles isumaqarpoq planetit iluleriiaarlutik tamarmik akimut ersittuni ammalortumiittut nunarsuarlu ilorlerpaajusoq. Kr.in.king. 1700-kkunni ilisimatuut akueraat ullorissat planetillu silaannarmi soqanngitsumiittut. Ukiulli 3.000-t tamatuma siorna Jobimik allakkani allassimareerpoq Pinngortitsisup ‘soqanngitsup qulaanut nivinngarai’. – Jobi 26:7.
PEQQINNEQ
BIIBILI NAKORSAANERMUT ILITSERSUUTAANNGIKKALUARLUNI NAKORSAANERMIK ILISIMATUSARNERMUT NAAPERTUUTTUNIK NAJOQQUTASSIAQARPOQ.
Inunnik napparsimasunik avinngarusimatitsineq.
Mosesip inatsisaani piumasarineqarpoq inuit pupissut inunnit allanit immikkoortitaassasut. Ukiuni akullerni nappaalanersuaqarnerani aatsaat nakorsat paasivaat najoqqutassiap tamatuma iluaqutaanera, sulilu iluaqutaasorineqarpoq. – 3 Mosesi, kapitali 13-14.
Toqungasumik attuereerluni errortorneq.
1800-kkut tikillugit nakorsat toqungasup timaanik passusseriarlutik errortoqqaaratik napparsimasoq passuttarpaat. Taamaaliortarneq inuppassuit toqqutigaat. Mosesilli inatsisaani allassimavoq toqungasumik attuisoq kinaluunniit pallorfiginninnermut tunngatillugu minguttuujusoq. Allaat allassimavoq minguiarnermi taama ittumi imeq atorneqassasoq. Upperisarsiornermi ileqqut tamakku aamma peqqinnissamut iluaqutaapput. – 4 Mosesi 19:11, 19.
Igitassanik igitsineq.
Ukiut tamaasa meeqqat 500.000-nit amerlanerusut timminneq toqqutigisarpaat, amerlanertigut inuit anaat eqqortumik iginneqarneq ajormata. Mosesip inatsisaani allassimavoq inuit anaat nunamut illunit ungasissumut matoorneqassasut. – 5 Mosesi 23:13.
Qaqugukkut kipineqarneq.
Guutip inatsisai naapertorlugit nukappiaraq inunngornermi kingorna ullut arfineq-pingajussaanni kipineqassaaq. (3 Mosesi 12:3) Naalungiarsuit aatsaat arfineq-marlunnik ulloqaleraangata aavi iluamik issorsinnaalertarput. Biibilip nalaani siuarsimasumik suli nakorsaariaaseqanngimmat kipineqarnissap sapaatip-akunneranik utaqqissunnera illersuutaalluarpoq.
Misigissutsit timimut sunniinerat.
Nakorsaariaatsinik misissuisartut ilisimatuullu oqaatigaat misigissutsit isumalluarnartut, soorlu nuannaarneq, neriunneq, qujamasunneq isumakkeerfiginnikkumanerlu, peqqinnartuusut. Biibilimi ima allassimavoq: “Uummatikkut nuannaarneq peqqinnartuuvoq, nikallunganerulli saarngit isseerutitittarpai.” – Ussatit 17:22.