Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Badi bangula dibue dia mushinga mukole mu butshiafu

Badi bangula dibue dia mushinga mukole mu butshiafu

NTSHINYI tshidi tshikuluila mu mutu paudi utuma meji ku mushiki wa butshiafu? Udi pamuapa ufuanyikija mu lungenyi bintu bia bukoya pamue ne mupuya mubi. Nunku kuena mua kutekemena bua kupeta tshintu tshia mushinga bu mudi dibue dia mushiga mukole muaba wa nunku to.

Kadi, kukadi bidimu bia bungi bivuabu bapete tshintu tshia mushinga tshia buena etshi muaba uvua butshiafu. Tshintu atshi katshivua dibue dietu dia mushinga mukole edi to, kadi tshivua tshintu tshikuabu tshia mushinga mukole. Ntshintu kayi atshi? Bua tshinyi kutshipeta kudi ne mushinga wa bungi kutudi lelu?

TSHINTU TSHIANGULA MU MPUKAPUKA

Ku ntuadijilu kua bidimu bia 1900, Bernard P. Grenfell ne Arthur S. Hunt, bamanyi ba mu iniversite wa Oxford, bakaya mu Ejipitu. Muomuamu, bakangulamu bipese bia papirise bia bungi mu mishiki ya butshiafu pabuipi ne tshibandabanda tshia musulu wa Nile. Pashishe mu 1920, pavua balunda babidi aba bafunda mêna a bintu bivuabu bangule, Grenfell wakapeta bimue bipese bikuabu bivuabu bumbule mu Ejipitu. Wakabisumbila tshilaminu tshia mikanda tshia John Rylands tshidi mu Manchester mu ditunga dia Angleterre. Kadi, bantu babidi aba bakafua kumpala kua kujikijabu difunda dia mêna adi.

Colin H. Roberts, mumanyi mukuabu wa mu iniversite wa Oxford, wakajikija mudimu au. Pavuaye wenda utapulula bipese abi, wakamona kapese kakuabu ka papirise ka bule bua santimetre 9 ne butshiama bua santimetre 6. Wakasanka bikole bualu bavua bafundapu tshiena Greke ne miaku ivuaye mumanye bimpe. Mu tshibadi tshimue muvua mêyi a mu Yone 18:31-33. Mu tshibadi tshikuabu muvua tshitupa tshia mvese wa 37 ne 38. Roberts wakajingulula ne: uvua mupete tshintu tshia mushinga mukole menemene.

DIJADIKA BUNGI BUA BIDIMU

Roberts wakatshinka ne: kapese ka papirise aku kavua ka kale menemene. Kavua ka mu tshidimu kayi? Bua kujandula, wakafuanyikija mfundilu uvuapu ne ivua mu mivungu mikuabu ya kale, mudimu utubu babikila ne: dimanya dia mifundu ya kale. * Dienza nanku diakamuambuluisha bua kutshinka tshikondo tshivuabu mua kuikala bafunde malu avuapu. Kadi uvua musue kuikala mutuishibue. Nunku, wakakuata kapese aka foto, kutuminaye bamanyi ba malu a papirise kopi yaku, ubalomba bua bajadike tshidimu tshiaku. Ntshinyi tshivua bamanyi aba bambe?

Pavuabu balonge mushindu wa mfundilu ne difunda dia maleta, bamanyi bonso basatu aba bakitaba ne: kapese aku kavua kafunda mu tshitupa tshia kumpala tshia bidimu bia 100 panyima pa Yezu, mmumue ne: bidimu bikese panyima pa lufu lua mupostolo Yone. Kadi, dilonga mfundilu wa kale kadiena anu diambuluisha menemene bua kumanya tshikondo tshijalame tshivuabu bafunde mukanda kampanda to, mumanyi mukuabu udi wela meji ne: bavua mua kuikala bafunde malu adi pa kapese ka papirise aku tshikondo kayi tshionso mu bidimu bia 100. Kadi kapese ka papirise aka, ke kapese ka kale menemene ka maniskri a mifundu ya mu tshiena Greke ya bena Kristo akadibu bapete.

TSHIDI KAPESE KA PAPIRISE KA MU RYLANDS KASOKOLOLA

Bua tshinyi kapese ka evanjeliyo wa Yone aka kadi ne mushinga wa bungi kudi bantu badi banange Bible lelu? Mbua malu abidi. Bua kumpala, mushindu udi kapese aka udi utuambuluisha bua kumona muvua bena Kristo ba kumpala bangata mifundu ne mushinga wa bungi.

Bua tshinyi kapese ka evanjeliyo wa Yone aka kadi ne mushinga wa bungi kudi bantu badi banange Bible lelu?

Mu siekele muibidi bikondo bientu ebi, bavua bafundila malu pa mishindu ya bintu ibidi, mmumue ne: pa muvungu ne mu kodekse. Mivungu ivua mienza ne bipese bia papirise anyi biseba bia nyama bilamakaja kaba kamue bua kuenza tshintu tshimue tshile. Bavua mua kuvunga anyi kuvungulula muvungu eu dîba dionso divuabu basue. Misangu ya bungi, bavua bafundila anu mu tshibadi tshimue tshia muvungu.

Kadi, kapese kavua Roberts mupete kavua kafundila mu bibadi bionso bibidi. Bimueneka ne: kavua kapese ka kodekse, kakavua kapese ka muvungu to. Kodekse uvua muenza ne bipese bia parshemen anyi bia papirise bitela kaba kamue, bibunya anu bu mukanda.

Kodekse uvua mupite mivungu ku tshinyi? Bushuwa, bena Kristo ba kumpala bavua bayishi ba lumu luimpe. (Matayi 24:14; 28:19, 20) Bavua bayisha mukenji wa mu Bible muaba wonso uvuabu mua kupeta bantu, ku mbanza, mu bisalu ne mu njila. (Bienzedi 5:42; 17:17; 20:20) Nunku, kuikala ne mifundu pabuipi mibumbakaja kaba kamue kuvua kuambuluisha bikole.

Kodekse wakambuluisha kabidi bua bisumbu ne bantu bikale ne yabu kopi ya Mifundu. Nunku, bavua batentule mukanda wa Matayi, wa Mâko, wa Luka ne wa Yone misangu ne misangu, ne kakuyi mpata bualu ebu buakambuluisha bua buena Kristo kuyabu kumpala ne lukasa.

Kapese ka papirise ka mu Rylands pa mutu ne muinshi

Bualu buibidi budi buenza bua kapese ka mu Rylands kikale ne mushinga kutudi lelu budi ne: kadi kasokolola muvuabu batusambulujile mifundu ya ntuadijilu ya mu Bible anu muvuayi. Nansha mudi kapese aka kikale anu ne mvese mikese ya mu evanjeliyo wa Yone, malu adibu bafundapu adi apetangana menemene ne malu atudi tubala mu Bible yetu lelu eu. Nunku, kapese ka mu Rylands aka kadi kaleja ne: Bible ki mmushintuluke to, nansha mukadibu bamutentule misangu ne misangu mu bidimu bia bungi.

Bushuwa, kapese ka mu Rylands ka evanjeliyo wa Yone aka, kadi amu katupa ka tshijadiki munkatshi mua bipese binunu ne binunu ne mivungu bidi bijadika mudibu batusambulujile malu a mu Bible a ku ntuadijilu anu muvuawu. Werner Keller udi wamba mu mukanda wende mukuabu ne: “Bintu bia kale ebi [maniskri] ndiandamuna dinene didi dituisha bantu bonso badi belakana bua bulelela ne bujalame bua mifundu itudi nayi mu Bible wetu lelu eu.”​—The Bible as History

Bulelela, ditabuja dia bena Kristo ki ndimanyine pa bintu bia kale bidibu bangule to. Badi bitabuja ne: “Dîyi dionso didi mu Mifundu minsantu ndifundisha ku nyuma wa Nzambi.” (2 Timote 3:16) Kadi, bidi bikolesha ku muoyo padi bintu bia mushinga mukole bia kale bijadika tshikadi Bible muambe konso eku ne: “Dîyi dia Yehowa didi dishalaku kashidi.”​—1 Petelo 1:25.

^ tshik. 8 Bilondeshile mukanda kampanda, (Manuscripts of the Greek Bible) “dimanya dia mifundu ya kale ndilonga dia mfundilu wa kale.” Padi bidimu bienda bipita, mfundilu udi wenda ushintuluka. Dishintuluka edi didi mua kusokolola tshidimu tshivuabu bafunde maniskri kampanda padibu baafuanyikija ne mikanda mikuabu idibu bajadike tshikondo tshivuabu bayifunde.