KATAK RUO
Ear “Etetal Ippãn Anij”
1, 2. (1) Ta jerbal eo Noa im baam̦le eo an rar kõm̦m̦ane? (2) Ta jet iaan apañ ko Noa im baam̦le eo an rar iiooni?
BAJ pijaikl̦o̦k m̦õk tõre eo Noa ej kõm̦m̦ane wa eo. Noa ej jutak jãn jerbal ko ear kõm̦m̦ani ñan an el̦l̦o̦ke diin im kakkije. Ej jijet ilo juon kein jijet kõm̦m̦an jãn wõjke, im ej kalimjekl̦o̦k jekjekin wa kileplep eo. Ijo ej pãd ie ebwiin pij, juon kain pij elukkuun kajoor bwiin; Bareinwõt, Noa ej roñ ainikien kein jerbal ko rej kõjerbali ñan jeki wõjke im al̦al̦ ko. Ej reilo̦k im lale an l̦õm̦aro nejin kõm̦m̦ani jerbal ko aer kajjojo ilo wa eo. Emootl̦o̦k de elõñ iiõ in an l̦õm̦aro nejin im lim̦aro pãleer, kab kõrã eo pãleen jerbal ippãn ilo an kõm̦m̦ane wa eo. El̦ap tõprak ko em̦õj aer kõm̦m̦ani. Bõtab, ej lõñ wõt jerbal ko rej aikuj kõm̦m̦ani bwe en dedel̦o̦k aolepen wa eo!
2 Aolep armej ro ilo iien eo rar l̦õmn̦ak bwe Noa im baam̦le eo an rebwebwe. Ke Noa im l̦õm̦aro nejin rar kalõk wa eo, armej ro rar kajjirere kõnke rar jab tõmak bwe enaaj ibwijleplep aolepen lal̦ in. Noa ear kakkõl er kõn jorrããn eo ej pojak in wal̦o̦k ak rar watõk bwe men in ej juon kõm̦m̦an kõjak bajjek! Armej ro rar jab mel̦el̦e etke Noa ear jol̦o̦k iien ko an im kõtl̦o̦k bwe baam̦le eo an en kõm̦m̦ane juon men rej ba ejjel̦o̦k tokjãn. Meñe ãindein, ak Anij eo an Noa, Jeova, ear jab l̦õmn̦ak bwe Noa ebwebwe.
3. Ta mel̦el̦ein an Baibõl̦ ba bwe Noa ear etetal ippãn Anij?
3 Baibõl̦ ej ba bwe Noa ear “etetal ippãn Anij.” (Riit Jenesis 6:9.) Ta mel̦el̦ein men in? Ejjab mel̦el̦ein bwe Anij ear etetal ioon lal̦, im ejjab bar mel̦el̦ein bwe Noa ear etal ñan lañ. Noa ear etetal ippãn Anij ilo an kar lukkuun yokwe im pokake E. Ilo an kar Noa kõm̦m̦ane men in, ej ãinwõt ñe erro Jeova kar etetal ippãn doon im m̦õttaik doon. Elõñ to̦ujin iiõ ko tokãlik, Baibõl̦ ej ba bwe kõn tõmak eo an Noa, ear ‘liaakel̦o̦k lal̦’ in ak kwal̦o̦k bwe enana men ko armej ro rar kõm̦m̦ani. (Hi. 11:7) Ewi wãween an kar kõm̦m̦ane men in? Im ta ko jemaroñ katak jãn tõmak in an?
Juon Em̦m̦aan Ewãnõk ilo Juon Lal̦ Enana
4, 5. Etke jemaroñ ba bwe ear l̦apl̦o̦k nana ilo tõre eo an Noa?
4 Ke Noa ear dik im rũttol̦o̦k, armej ro ilo tõre eo an ear l̦apl̦o̦k wõt aer nana. Ear jino nana men ko rar kõm̦m̦ani jãn tõre eo an Inok, l̦al̦l̦ap eo jim̦m̦aan jemãn. Inok ear bar juon armej em̦m̦an im ear etetal ippãn Anij. Inok ear kanaan bwe ej itok wõt iien eo Anij enaaj jol̦o̦k armej ro renana. Im ilo tõre eo an Noa, ear lukkuun l̦apl̦o̦k an armej ro nana. Ilo m̦ool, Jeova ear lo bwe jukjukun pãd eo eobrak kõn kowadoñ im lãj. (Jen. 5:22; 6:11; Jud 14, 15) Ta eo ear kõm̦m̦an bwe en lukkuun l̦apl̦o̦k nana ilo tõre eo an Noa?
5 Juon men enana ear wal̦o̦k ibwiljin enjel̦ ro nejin Anij ilañ. Juon iaaer em̦õj an kar kadede jum̦ae Jeova, im ear erom Setan Tepil̦ kõn an kar riab n̦ae Anij im kapo Adam im Iv bwe ren jerawiwi. Ilo tõre eo an Noa, bar jet enjel̦ rar kobal̦o̦k ippãn Setan ñan jum̦ae wãween an Jeova tõl. Enjel̦ rein rar etal jãn jerbal ko aer ilañ im itok ñan lal̦ in. Rar ukot m̦õraer ñan ãnbwinnin armej im pãlele ippãn kõrã ro redeo̦ ilo lal̦ in. Joñan, armej ro ilo lal̦ in rar oktak im l̦oor kõm̦m̦an ko renana an enjel̦ rein eutiej bũrueer me rar jum̦ae Anij.—Jen. 6:1, 2; Jud 6, 7.
6. (1) Ewi joñan an kar riineea ro jelõt armej ro? (2) Ta eo Jeova ear pepe in kõm̦m̦ane?
6 Bareinwõt, ear wõr nejin enjel̦ rein renana ippãn kõrã ro ioon lal̦ in. Ajri ro nejier rar ineea im lukkuun kajoor im dipen. Baibõl̦ ej n̦aetan rein Nephilim. Mel̦el̦ein naan in ej “ro rej ukõj armej.” Riineea rein rar m̦an armej ro im kowadoñe er im men in ear kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k wõt nana ilo lal̦ in. Eñin unin Rũkõm̦anm̦an eo ear lo bwe ‘el̦ap nana ko an armej ioon lal̦, im bwe l̦õmn̦ak otemjej ibũrueer renana wõt aolep iien.’ Kõn men in, Jeova ear pepe bwe 120 iiõ jãn iien eo enaaj jol̦o̦k aolep armej ro renana.—Riit Jenesis 6:3-5.
7. Etke emaroñ kar jab pidodo ñan an Noa im kõrã eo pãleen kõjparok l̦adik ro nejierro jãn aer po ilo kõm̦m̦an ko renana im relãj an armej ro?
7 L̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan an naaj kar pen an baam̦le n̦e am̦ mour ilo tõre in ekanooj kar l̦ap an nana! Eñin kar tõre eo Noa im baam̦le eo an rar mour ie. Noa ear lo juon pãleen kõrã em̦m̦an. Im ke ear 500 an Noa iiõ, ear jino wõr nejierro. a (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Etan l̦adik ro jilu nejierro ej Shem, Ham, im Jepet. Erro kar aikuj kõjparok l̦adik rein nejierro jãn aer kõn̦aan l̦oor kõm̦m̦an ko renana im relãj an armej ro. Ekkã an l̦addik jiddik ro bwilõñ ñe rej lo an juon armej “dipen” im “buñbuñ” im rekõn̦aan bwe ren ãinwõt armej rot in. Eokwe, emaroñ kar ãindein eñjake ko an ajri ro ke rar lo riineea ro nejin enjel̦ ro. Noa im kõrã eo pãleen rar jab maroñ bõbraik an l̦adik ro nejierro roñ kõn aolep men ko riineea rein rej kõm̦m̦ani. Bõtab, rar maroñ katakin er kõn men ko rem̦m̦an im rem̦ool kõn Jeova Anij, eo edike nana im lãj. Erro kar aikuj jipañ l̦adik rein bwe ren kile joñan an kar Jeova bũrom̦õj ke ear lo an l̦ap kowadoñ im jum̦ae ilo lal̦ in.—Jen. 6:6.
8. Ta eo ro ewõr nejier remaroñ katak jãn joñak eo an Noa im kõrã eo pãleen?
8 Ro ewõr nejier ilo raan kein remel̦el̦e kõn joñan an kar pen ñan an Noa im kõrã eo pãleen lale ajri ro nejierro. El̦ap an armej ro ilo jukjukun pãd in ad lãj im jum̦ae. Ilo jet jikin ko, elõñ kããñ ak kumi in jo̦dikdik ro rej koba ippãn doon im kõm̦m̦an poktak im men ko jet renana. Joñan an l̦ap nana im lãj, men kein rej wal̦o̦k ilo menin kam̦õn̦õn̦õ im kein iukkure ko an ajri ro. Ak ro ewõr nejier im rej yokwe Jeova rej kate er ñan kõjparok ajri ro nejier jãn men kein renana. Rej kõm̦m̦ane men in ilo aer katakin er bwe Jeova ej juon Anij in aenõm̦m̦an. Kõn men in, m̦õttan jidik enaaj kõjem̦l̦o̦k nana im lãj. (Sam 11:5; 37:10, 11) Ajri ro remaroñ katak ñan kõm̦m̦ani men ko rejim̦we im rem̦m̦an meñe el̦ap nana ilo lal̦ in. L̦adik ro nejin Noa rar rũttol̦o̦k im jet armej ro rem̦m̦an. Rar pãleek kõrã ro rar kõn̦aan likũt Jeova, Anij eo em̦ool m̦oktata ilo mour ko aer.
‘Kwõn Kõm̦m̦ane Juon Wa’
9, 10. (1) Ta eo Jeova ear ba bwe Noa en kõm̦m̦ane? (2) Ewi wãween kar jekjekin wa eo Jeova ear ba Noa en kõm̦m̦ane, im etke ear ba en kõm̦m̦ane?
9 Juon raan, Anij ear jiroñ Noa ñan kõm̦m̦ane juon jerbal. Jeova ear kwal̦o̦k ñane kõn men eo ej pojak in kõm̦m̦ane. Ear ba bwe ej pojak in bõktok jem̦l̦o̦kin men ko renana rar wal̦o̦k ilo tõre eo. Kõn men in, Anij ear ba ñan Noa: “Kwõn kõm̦anm̦an juon wa ñan eok jãn wõjke goper.”—Jen. 6:14.
10 Wa in Anij ear jiroñ Noa bwe en kõm̦m̦ane ear jab juon tim̦a. Ear ejjel̦o̦k bõran im kein an kajjeerer ãinwõt jebwe ak jila ko. Wa in ear jekjekin wõt juon tõptõp ak bo̦o̦k. Jeova ear kwal̦o̦kl̦o̦k joñan kilepin im jekjekin wa eo. Im ear tipdikil̦o̦k ta ko Noa ej aikuj kõm̦m̦ani. Bareinwõt, ear jiroñe bwe en unoik lowaan im likin wa eo kõn pij. Anij ear kwal̦o̦k ñan Noa kõn unin an kalõk wa eo. Ear ba: “Ij bõktok ibwijleplep ioon lal̦ . . . men otemjej ioon lal̦ renaaj mej.” Jeova ear bar jiroñ Noa ta eo en kõm̦m̦ane. Ear ba: “Kwõnaaj del̦o̦ñ ilowaan wa eo, kwe, im l̦õm̦aro nejũm̦, im lio pãleem̦, im lim̦aro pãleen ro nejũm̦, n̦a ippam̦.” Ear bar ba ñan Noa bwe en aintok menninmour ko ekajjo wãweer jãn iaan aolep menninmour ko. Kõn men in, ñe Ibwijleplep eo enaaj itok, ro wõt im rej pãd ilowaan wa eo renaaj mour!—Jen. 6:17-20.
11, 12. (1) Etke jerbal eo Noa ear aikuj kõm̦m̦ane ear lukkuun l̦ap? (2) Noa ear ke kajejjet jerbal eo Anij ear lel̦o̦k ñane?
11 Jerbal in Noa ear pojak in kõm̦m̦ane ear lukkuun l̦ap. Joñan kilepen wa eo kar 400 jim̦a ne aetokin, 70 jim̦a ne depakpakin, im 40 jim̦a ne utiejen. Ejjañin wõr juon wa kar kõm̦m̦ane jãn wõjke im ekilepl̦o̦k jãn wa in. Noa ear ke kajjioñ in kõjekdo̦o̦n jerbal in kar lel̦o̦k ñane? Ear ke aol̦ ak watõk kõn joñan an kar pen? Im ear ke ukote jabdewõt iaan men ko Jeova ear ba kõn kilen kalõk wa eo kõnke en maroñ pidodol̦o̦k ñan e? Baibõl̦ ej ba: “Noa ear kõm̦m̦an; ãinwõt men otemjej Anij ej jiroñe, ãindein ear kõm̦m̦ane.”—Jen. 6:22.
12 Ear bõk joñan in 40 l̦o̦k ñan 50 iiõ in aer kar kalõk wa eo. Kar aikuj jek wõjke ko im ainil̦o̦k ñan jikin kõm̦m̦an wa eo bwe ren kõjerbali ñan kalõk wa eo. Utiejen wa eo kar jilu teek im ear lõñ ruum̦ ilowaan im juon kõjãm. Ilo tõrerein tulõñin wa eo ekar wõr wũntõ ie. Im kar kõm̦m̦ane ioon wa eo ilo juon wãween emaroñ pidodo an to̦o̦rl̦o̦k dãn jãne ñe ewõt.—Jen. 6:14-16.
13. (1) Ta jerbal eo ear l̦apl̦o̦k an pen Noa ear aikuj bar kõm̦m̦ane? (2) Ta kar l̦õmn̦ak eo an armej ro ke Noa ear kakkõl er?
13 Emootl̦o̦k de jejjo iiõ im ej jino ejaak jekjekin wa eo. Noa emaroñ kar lukkuun m̦õn̦õn̦õ kõn an kar l̦ap an baam̦le eo an rejetake! Ekar bar wõr juon jerbal ear aikuj kõm̦m̦ane im emaroñ kar l̦apl̦o̦k an pen. Ta jerbal in? Baibõl̦ eo ej ba bwe Noa ear juon “rukwal̦o̦k kõn wãnõk.” (Riit 2 Piter 2:5.) Ear peran im tõl baam̦le eo an ñan kakkõl armej ro bwe m̦õttan jidik enaaj itok jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd eo aer elukkuun nana. Kar ta l̦õmn̦ak eo an armej ro? Jijej Kũraij ear keememejtok tõre eo im ear ba bwe armej ro ilo iien eo rar m̦ad kõn men ko an mour in im “rar kõjekdo̦o̦n men ko rej wal̦o̦k, [NW].” Joñan aer kar poub in m̦õñã, idaak, im pãlele, rar jab roñjake naan in kakkõl eo an Noa. (Matu 24:37-39) Elõñ rar kajjirere kake e im baam̦le eo an. Jet rar kaamijak e im lãj ñan e. Im remaroñ kar kajjioñ ko̦kkure aer kar kalõk wa eo.
14. Ta eo baam̦le ko ilo raan kein remaroñ katak jãn Noa im baam̦le eo an?
14 Noa im baam̦le eo an rar jab ebbeer. Meñe el̦ap an kar armej ro kabwebweik er im kajjirere kake er kõn an oktak wãween aer mour, bõtab rar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane wa eo. Baam̦le ko ilo raan kein remaroñ bar katak jãn tõmak eo an Noa im baam̦le eo an. El̦ap an aorõk men in kõnke Baibõl̦ ej ba bwe jej mour ilo “raan ko ãliktata.” (2 Ti. 3:1) Jijej ear ba bwe tõre kein ad renaaj ãinwõt tõre ko an Noa. Ñe armej ro renaaj kajjirere kake kõj, jum̦aiki kõj, ak jab m̦õn̦õn̦õ in roñjake nuuj eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo an Anij, eokwe jen keememej bwebwenatoun Noa. Jej aikuj keememej bwe ro m̦oktal̦o̦k rar bar iiooni wãween kein reppen.
Kom̦win Ilo̦k ñan Lowaan Wa Eo
15. Ke ear epaak an 600 an Noa iiõ, wõn ro rejitõnbõro ippãn rar mej?
15 El̦o̦k de elõñ iiõ im m̦õttan wõt jidik ededel̦o̦k wa eo. Ke ear epaak an 600 an Noa iiõ, ear jino mej ro rejitõnbõro ippãn. L̦al̦l̦ap eo jemãn etan Lemek, ear mej. b (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) L̦alem iiõ tokãlik, l̦al̦l̦ap eo jim̦m̦aan etan in Mitusela, ear mej ke ear 969 an iiõ. L̦al̦l̦ap in ej make wõt aetoktata an kar mour iaan aolep armej ro Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kake er. (Jen. 5:27) Lemek im Mitusela rar mour ilo tõre ko Adam ear mour.
16, 17. (1) Ke Noa ear 600 an iiõ, ta eo Jeova ear ba en kõm̦m̦ane? (2) Kõmel̦el̦e kõn men eo ekabwilõñlõñ Noa im baam̦le eo an rar loe.
16 Ke ear 600 an Noa iiõ, Jeova Anij ear ba ñane: “Kwe im nukum̦ otemjej kom̦win itok ñan lowaan wa eo.” Bareinwõt, Anij ear ba ñan Noa bwe en kadel̦o̦ñ aolep kain menninmour ñan ilowaan wa eo. Noa ear karruwo jãn kajjojo iaan menninmour ko, juon kokõrã im juon kom̦aan. Ear bar kajjimjuon jãn iaan menninmour ko rerreo im ekkar ñan aer katok kaki.—Jen. 7:1-3.
17 Emaroñ kar juon iien ekabwilõñlõñ ñan Noa im baam̦le eo an ke rej reilo̦k im lo an bao ko kãlo̦k, an menninmour ko jet ettõbalball̦o̦k, im ko jet rej etal ñan lowaan wa eo. Aolep menninmour kein ekajjo wãweer im jet reddik im jet rekkillep. Jet iaaer rawiia im ko jet rawiie. Jeban ba bwe Noa ear aikuj kõpel̦ im kaalitok menninmour ko ñan lowaan wa eo. Etke? Kõnke Baibõl̦ ej ba bwe menninmour ko “rar del̦o̦ñ . . . ippãn Noa ilowaan wa eo.”—Jen. 7:9.
18, 19. (1) El̦aññe armej ro rejjab tõmak kõn men ko rar wal̦o̦k m̦okta jãn Ibwijleplep eo, ewi wãween ad maroñ kõmel̦el̦eik er? (2) Ta eo jemaroñ katak jãn wãween an kar Jeova lo̦mo̦o̦ren menninmour ko?
18 Ro rejjab tõmak kõn men ko rar wal̦o̦k m̦okta jãn Ibwijleplep eo remaroñ l̦õmn̦ak ippãer make im ba: ‘M̦ool ke bwe men in ear lukkuun wal̦o̦k? Im ewi wãween an kar menninmour kein maroñ mour im aenõm̦m̦an ippãn doon ilowaan wa in?’ Eokwe, baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn men in: Rũkõm̦anm̦an eo el̦ap im kajoor ewõr ke an maroñ ñan kõm̦m̦an bwe menninmour ko ren pokake? Keememej bwe Jeova ej Anij eo ear kõm̦anm̦an menninmour ko. Bareinwõt, elõñ iiõ ko tokãlik ear kõjepel Lom̦al̦o Ekilmir im kõm̦m̦an bwe al en jab m̦akũtkũt. Innem ekar ke maroñ kõm̦m̦an bwe aolep men ko rar wal̦o̦k ilo bwebwenato in an Noa ren lukkuun wal̦o̦k? Aet kõnke ewõr an maroñ im eñin men eo ear kõm̦m̦ane!
19 Elõñ wãween ko jet Anij emaroñ kar kõjerbali ñan lo̦mo̦o̦ren menninmour ko. Bõtab, ear kããlõt ñan lo̦mo̦o̦ren menninmour ko ilo wãween in. Etke? Kõnke ejel̦ã bwe men in enaaj kakeememej kõj kõn kõn̦aan eo an jãn jinoin kõn menninmour ko. Ta kõn̦aan in an? Ear kõn̦aan bwe en em̦m̦an an armej ro lale im kõjparok aolep menninmour ko ilo lal̦ in. (Jen. 1:28) Ilo raan kein, elõñ rũtto ro remaroñ kõjerbal bwebwenatoun Noa ñan katakin ajri ro nejier bwe Jeova ej kaorõk armej ro im menninmour ko ear kõm̦anm̦ani.
20. Ta ko Noa im baam̦le eo an rar poub in kõm̦m̦ani ilo wiik eo m̦okta jãn Ibwijleplep eo?
20 Jeova ear jiroñ Noa bwe m̦õttan wõt juon wiik enaaj bõktok Ibwijleplep eo. Emaroñ kar lukkuun l̦ap an baam̦le eo an Noa poub. Rar aikuj aini aolep menninmour ko im karõk er ñan ijoko jikier ilowaan wa eo. Rar bar aikuj kõpooji m̦õñã ko kijeer im kijen menninmour ko, kõpooji men ko m̦weieer, im kakon̦i aolepen men kein n̦a ilowaan wa eo. Emaroñ kar l̦ap an lio pãleen Noa im lim̦aro pãleen Shem, Ham, im Jepet poub in kõm̦m̦an bwe en kon̦ im erreo ijoko jikier ilowaan wa eo.
21, 22. (1) Etke jejjab aikuj bwilõñ kõn an kar armej ro ilo tõre eo an Noa kar kwal̦o̦k aer jab kea im kõn̦aan roñjake? (2) Ñããt eo ear jem̦l̦o̦k an armej ro kajjirere kõn Noa im baam̦le eo an?
21 Ak ta ko armej ro jet rar kõm̦m̦ani? Rar jab roñjake im rar kõjekdo̦o̦ni men ko rar wal̦o̦k meñe elukkuun kar alikkar bwe Jeova ear kajeraam̦m̦an Noa kõn an lukkuun kate. Armej rein rar loe an aolep menninmour ko del̦o̦ñ ilowaan wa eo. Meñe rar lo men kein, ak rar jab kea im rar kajettokjãer. Jejjab bwilõñ kõn men in kõnke ãindein bar armej ro ilo raan kein ad. Rej kõjekdo̦o̦n aolep menin kam̦ool ko bwe jej mour ilo raan kein ãliktata ilo jukjukun pãd in enana. Bareinwõt, elõñ armej rej kajjirere kõn ro rej l̦oore naan in kakkõl ko an Anij. Im rijjilõk Piter ear kanaan bwe men in enaaj kar wal̦o̦k. (Riit 2 Piter 3:3-6.) Eñin men eo armej ro rar bar kõm̦m̦ane ñan Noa im baam̦le eo an.
22 Ñããt eo ear jem̦l̦o̦k an armej ro kajjirere? Bwebwenato in ej ba bwe ãlikin wõt an kar Noa kadel̦o̦ñl̦o̦k baam̦le eo an im menninmour ko ñan ilowaan wa eo, ‘Jeova ear kiili’ kõjãm eo. Bõlen ke rũkajjirere ro rar lo an kõjãm eo kilõk, men in ear kaikõñ er. Ñe ejjab, remaroñ kar bõjrak aer kajjirere ke rar lo an jino wõt! Ear lukkuun wõt mijeljel im jino an ibwiji lal̦ in, ãinwõt an kar Jeova ba.—Jen. 7:16-21.
23. (1) Etke jejel̦ã bwe Jeova ear jab m̦õn̦õn̦õ ke ear lo an armej ro renana mej ilo tõre eo an Noa? (2) Etke ejim̦we ñan ad kajjioñe tõmak eo an Noa?
23 Ke Jeova ear lo an armej ro renana mej, ear ke m̦õn̦õn̦õ? Ear jab! (Ezk. 33:11) Ilo m̦ool, Jeova ear lel̦o̦k iien bwe ren bõjrak jãn men ko renana rar kõm̦m̦ani im jino kõm̦m̦ani men ko rejim̦we. Armej ro rar ke maroñ kõm̦m̦ane men in? Eokwe, wãween mour eo an Noa ej letok uwaakin kajjitõk in. Ilo an kar Noa pokake Anij im kõm̦m̦ani men ko rejim̦we, ear kaalikkar bwe armej ro remaroñ kar bar el̦l̦ã im mour el̦aññe rar kõm̦m̦an oktak ilo mour ko aer. Noa ear kam̦ool bwe aolep armej remaroñ kabuñbũruon Anij. Kõn an kar Noa tõmak, men in ear lo̦mo̦o̦ren e im baam̦le eo an. El̦aññe kwõnaaj kajjioñe tõmak eo an Noa, kwõmaroñ lo̦mo̦o̦ren eok make im ro rejitõnbõro ippam̦. Ãinwõt kar Noa, kwõmaroñ erom jeran Anij. Im jem̦jerã eo am̦ ippãn Jeova Anij enaaj pãd ñan indeeo!
a Joñan aetokin mour ko an armej ro ilo kar tõre ko eaetokl̦o̦k jãn armej in raan kein. Unin an kar aetok aer mour ej kõnke rar epaakel̦o̦k mour weeppãn. Rar epaakel̦o̦k tõre eo an Adam im Iv, ro me ilo jinoin rar weeppãn im remaroñ kar mour ñan indeeo. Bõtab rar luuji jeraam̦m̦an in aer kõn aer kar jab pokake.
b Lemek ear n̦aetan l̦adik eo nejin, Noa. Etan Noa emaroñ kar mel̦el̦ein “Kakkije” ak “Aenõm̦m̦an.” Lemek ear kanaan bwe Noa enaaj kajejjet mel̦el̦ein etan ilo an naaj tõl armej ro ñan aer kakkije ak jako aer eñtaan itok wõt jãn an kar Anij ko̦o̦le bwidej. (Jen. 5:28, 29) Lemek ear mej im jab loe an jejjet kitien kanaan in. Bõlen jinen Noa im l̦õm̦aro kab lim̦aro jein im jatin rej kab mej ilo kar Ibwijleplep eo.