1. Etke ewõr iien ko jemaroñ mijak?

 EWÕR iien ko kõj aolep jemaroñ mijak. Bõtab kõn ad katak Baibõl̦, ejako ad mijak ro remej, jetõb ko rettoon, im men ko renaaj wal̦o̦k ilju im jekl̦aj. Meñe ãindein, ak jej mour ilo juon tõre me ewõr “men ko rekaamijak” rej wal̦o̦k ãinwõt tarin̦ae, kowadoñ, im nañinmej. (Luk 21:11) Jemaroñ bareinwõt mijak armej, ekoba kien ko ak ro uwaan baam̦le ko ad me rej jum̦ae kabuñ eo em̦ool. Jet remaroñ inepata kõnke rejaje el̦aññe remaroñ kijenmej ium̦win juon apañ rej iioone kiiõ ak juon apañ remaroñ iioone ilju im jekl̦aj.

2. Ta eo ear wal̦o̦k ñan Devid ke ear pãd ilo Gat?

² Ewõr iien ko Devid ear mijak. Ñan waanjoñak, ke Kiiñ Saul ear pukote bwe en tõn m̦ane, Devid ear ko ñan juon bukwõn an ri-Pilistia ro etan Gat. Ejjabto tokãlik, kar ba ñan kiiñ eo an Gat etan Ekish, bwe Devid ej rũttarin̦ae eo me ri-Israel ro rar al kake im ba bwe ear m̦an ‘elõñ to̦ujin’ ri-Pilistia ro. Devid ear “kanooj mijak.” (1 Sa. 21:​10-12) Ear inepata kõnke ear jaje ta eo Ekish enaaj kõm̦m̦ane ñane. Ewi wãween an kar Devid anjo̦ ioon an mijak?

3. Ekkar ñan Sam 56:​1-3, 11, ewi wãween an kar Devid anjo̦ ioon an mijak?

³ Ilo Sam 56, Devid ej kwal̦o̦k kõn eñjake ko an ke ear pãd ilo Gat. Ilo jebta in, Devid ej lukkuun kwal̦o̦k kõn men ko ear mijaki, bõtab ej bareinwõt kwal̦o̦k kõn wãween an kar maroñ anjo̦ ioon an mijak. Ilo iien ko ear mijak, Devid ear lõke Jeova. (Riit Sam 56:​1-3, 11.) Im ewõr tokjãn an kar lõke Jeova. Ikijjeen jipañ eo an Jeova, Devid ear kõm̦m̦ane juon men eoktak im ejaadin kõjak: Ear arin juon eo ewũdeakeak! Im ear lo tõprak kõnke kiiõ ear oktak an Ekish l̦õmn̦ak. Ijello̦kun an kõn̦aan  m̦ane Devid, ear kõn̦aan bwe en etal jãn jikin eo. Kõn men in, Devid ear maroñ ko.—1 Sa. 21:13–22:1.

4. Ewi wãween ad maroñ kal̦apl̦o̦k ad lõke Jeova? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

⁴ Kõj bareinwõt jemaroñ anjo̦ ioon ad mijak ikijjeen ad lõke Jeova. Bõtab ewi wãween ad maroñ kal̦apl̦o̦k ad lõke Jeova, el̦aptata ñe jej mijak? L̦õmn̦ak kõn juon waanjoñak. Ilo jinoin, ñe kwõj roñ bwe ewõr juon am̦ nañinmej, kwõmaroñ mijak. Bõtab, emaroñ dikl̦o̦k am̦ mijak ñe kwõj lõke taktõ eo am̦. Bõlen ear jipañ elõñ armej me rar bõk ejja nañinmej eo am̦. Bõlen ej lukkuun roñjake am̦ kwal̦o̦k bũruom̦ ñane im emaroñ kaalikkar ñan eok bwe elukkuun mel̦el̦e kõn eñjake ko am̦. Im emaroñ kwal̦o̦k kõn juon kein kõm̦adm̦õd me ear jipañ ro jet me rar bõk ejja nañinmej in. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, jemaroñ kal̦apl̦o̦k ad lõke Jeova ikijjeen ad l̦õmn̦ak kõn men ko em̦õj an kõm̦m̦ani, men ko ej kõm̦m̦ani kiiõ, im men ko enaaj kõm̦m̦ani ilju im jekl̦aj. Eñin men eo Devid ear kõm̦m̦ane. Ilo ad etale jet iaan naan ko an ilo Sam 56, l̦õmn̦ak kõn wãween am̦ maroñ kal̦apl̦o̦k am̦ lõke Jeova im anjo̦ ioon am̦ mijak.

TA KO EM̦ÕJ AN JEOVA KÕM̦M̦ANI?

5. Bwe Devid en maroñ anjo̦ ioon an mijak, ta ko ear kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kaki? (Sam 56:​12, 13)

⁵ Meñe mour eo an Devid ear pãd ilo kauwõtata, ak ear l̦õmn̦ak wõt kõn men ko em̦õj an Jeova kõm̦m̦ani. (Riit Sam 56:​12, 13.) Eñin men eo Devid ear kõm̦m̦ane ilo aolepen mour eo an. Ñan waanjoñak, ewõr iien ko ear kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn menin kõm̦anm̦an ko an Jeova. Men kein rar kakeememeje kõn kajoor bõtata eo an Jeova im an lukkuun itoklimo kõn armej ro. (Sam 65:​6-9, UBS) Devid ear bareinwõt kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko Jeova ear kõm̦m̦ani ñan ro jet. (Sam 31:​19, UBS; 37:​25, 26, UBS) Im el̦aptata, ear kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko em̦õj an Jeova kõm̦m̦ani ñane. Jeova ear jipañe im kõjparoke Devid jãn ke ear juon niñniñ. (Sam 22:​9, 10, UBS) Alikkar bwe an kar Devid kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men kein, ear kal̦apl̦o̦k an lõke Jeova!

6. Ñe jej mijak, ta ko renaaj jipañ kõj ñan lõke Jeova?

⁶ Ñe kwõj mijak, kajjitõk ippam̦ make, ‘Ta  ko em̦õj an Jeova kõm̦m̦ani?’ Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn menin kõm̦anm̦an ko an. Ñan waanjoñak, ñe jej “kanooj l̦õmn̦ak” kõn wãween an Jeova lale im kõjparok bao ko im wũt ko—men kein me kar jab kõm̦anm̦ani ilo nemãmeen wõt E im rejjab maroñ kabuñ ñane—jenaaj kal̦apl̦o̦k ad lõke bwe enaaj bar kõjparok im lale kõj. (Matu 6:​25-32) Bar l̦õmn̦ak kõn men ko em̦õj an Jeova kõm̦m̦ani ñan ri-karejar ro an. Kwõmaroñ katak kõn juon iaan armej ro ilo Baibõl̦ me ear lukkuun kajoor tõmak eo an, ak kwõmaroñ riiti bwebwenato eo an juon iaan ri-karejar ro an Jeova ilo raan kein. a Kobal̦o̦k ippãn men in, kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko em̦õj an Jeova kõm̦m̦ani ñan lale im kõjparok eok. Ewi wãween an kar karuwaaktok eok ñan m̦ool eo? (Jon 6:44) Ta ko em̦õj an kõm̦m̦ani ñan uwaaki jar ko am̦? (1 Jon 5:14) Ewi wãween am̦ bõk tokjãn jãn katok in mour eo an eo Nejin me ejitõnbõro ippãn kajjojo raan?—Eps. 1:7; Hib. 4:​14-16.

7. Ewi wãween an bwebwenato eo an ri-kanaan Daniel kar jipañe Vanessa ñan anjo̦ ioon an mijak?

⁷ Juon jeid im jatid kõrã ilo Haiti etan Vanessa, b ear iioone juon wãween ekaamijak. Juon em̦m̦aan ilo bukwõn eo ear jokwe ie ear call e im text e aolep raan im kajjioñ iuuni bwe en jerãiki. Vanessa ear lukkuun kaalikkar ñane bwe ejjab kõn̦aan. Bõtab ear l̦apl̦o̦k an em̦m̦aan in akwel̦ap im lãj, joñan ear kaamijak e bwe enaaj m̦ane. Ej ba, “Iar lukkuun mijak.” Ewi wãween an kar Vanessa anjo̦ ioon an mijak? Ewõr buñtõn ne ko ear bũki ñan kõjparok e make. Juon em̦m̦aan me ej lale eklejia ear jipañe ñan kepaake bwilijmããn̦ ro. Bõtab ear bareinwõt kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an kar Jeova kõjparoke ri-karejar ro An ilo iien ko etto. Vanessa ej ba, “Armej eo jinointata iar l̦õmn̦ak kake ej ri-kanaan Daniel. Meñe ear ejjel̦o̦k ruõn, ak kar jolal̦l̦o̦k ilowaan juon roñ me ewõr l̦aiõn ko rekwõle ie. Meñe ãindein ak Jeova ear lale im kõjparoke. Iar kajjitõk ippãn Jeova bwe en kõm̦adm̦õde apañ in iar iioone. Ãlikin aõ kar kõm̦m̦ane men in, ear jako aõ mijak.”—Dan. 6:​12-22.

TA KO JEOVA EJ KÕM̦M̦ANI KIIÕ?

8. Ta eo Devid ear lukkuun tõmake? (Sam 56:8)

⁸ Meñe mour eo an Devid ear pãd ilo kauwõtata ke ear pãd ilo Gat, ak ear jab kõtl̦o̦k bwe an mijak en kabbweere. Ijello̦kun an ãindein, ear kããlõt ñan l̦õmn̦ak kõn men ko Jeova ear kõm̦m̦ani ñane ilo kar tõre eo. Devid ear kile bwe Jeova ear tõle im kõjparoke im bwe ear mel̦el̦e kõn eñjake ko an. (Riit Sam 56:8.) Bareinwõt, ewõr ro m̦õttan Devid me rar rejetake im jipañe kõn aikuj ko an, ãinwõt Jonetan im Bũrij L̦apl̦ap Ahimelek. (1 Sa. 20:​41, 42; 21:​6, 8, 9) Meñe Kiiñ Saul ear kõn̦aan m̦ane, ak Devid ear maroñ ko. Devid ear lukkuun tõmak bwe Jeova ear jel̦ã kõn apañ eo ear iioone im wãween an kar apañ in jelõte.

9. Ta eo Jeova ej kile ñe jej iioon juon apañ?

⁹ Ñe kwõj iioon juon apañ me ej kõm̦m̦an bwe kwõn mijak, keememej bwe Jeova ej lo apañ eo kwõj iioone im wãween an apañ in jelõt eok. Ñan waanjoñak, Jeova ear jab baj lo men ko renana rar wal̦o̦k ñan ri-Israel ro ilo Ijipt ak ear bareinwõt lo ‘aer bũrom̦õj.’ (Ex. 3:7) Devid ear al kõn an Jeova lo an “jorrããn” im “eñtaan.” (Sam 31:7) Im ke armej ro an Anij rar iioon eñtaan—meñe men in ear wal̦o̦k kõn wõt pepe ko aer renana—Baibõl̦ ej ba, men in “ear kõjorrããn E.” (Ais. 63:9) Ñe kwõj mijak, Jeova emel̦el̦e kõn eñjake ko am̦ im elukkuun kõn̦aan jipañ eok ñan anjo̦ ioon am̦ mijak.

10. Etke kwõj lõke bwe Jeova ej kea kõn kwe im bwe enaaj jipañ eok ñan kijenmej ium̦win jabdewõt apañ?

 ¹⁰ El̦aññe kwõj iioon juon apañ el̦ap me ej kõm̦m̦an am̦ mijak, kwõmaroñ jab lo wãween an Jeova jipañ eok. Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane? Jar im kajjitõk ippãn bwe en jipañ eok ñan lo wãween an lale im rejetak eok. (2 Kñ. 6:​15-17) Innem l̦õmn̦ak kõn men kein: Kwaar ke bõk kõkajoor jãn juon katak ak uwaak eo an juon armej ilo juon iien kweilo̦k? Kwaar ke bõk kõketak jãn juon iaan bok, pijain alwõj, ak al in roñjake ko ad? Em̦õj an ke juon iaan ro jeid im jatid kwal̦o̦k waj juon eoon ak l̦õmn̦ak me ear kaenõm̦m̦an eok? Emaroñ pidodo ad mel̦o̦kl̦o̦k ewi joñan ad bok jipañ jãn ekkan ko ilo jetõb im ro jeid im jatid me el̦ap yokwe ippãer. Meñe ãindein, ak men kein rej menin letok ko rekanooj in em̦m̦an jãn Jeova. (Ais. 65:13; Mark 10:​29, 30) Rej kam̦ool bwe ej kea kõn kwe. (Ais. 49:​14-16) Im rej kam̦ool bwe ej juon eo kwõmaroñ lõke.

11. Ta eo ear jipañ Aida ñan anjo̦ ioon an mijak?

¹¹ Aida, eo me ej jokwe ilo Senegal, ear lo wãween an Jeova kar jipañe ke ear iioon juon apañ. Kõnke ear rũttotata ilo baam̦le eo an, jemãn im jinen rar kõtmãne bwe en kõm̦m̦an jããn im kabwe aikuj ko aerro ekoba aikuj ko an make. Bõtab ãlikin an kar Aida kõm̦m̦an bwe mour eo an en l̦amwaan bwe en maroñ bainier, ear iioon apañ kõn jããn. Kiiõ, baam̦le eo an rar lukkuun illu ippãn im kõnanaiki. Ej ba, “Iar mijak im l̦õmn̦ak bwe iban maroñ jipañ jinõ im jema im bwe aolep renaaj kõjoole eõ. Joñan, iar n̦aruon Jeova kõn an kõtl̦o̦k bwe en nanal̦o̦k apañ eo iar iioone.” Innem tokãlik, ear roñjake juon katak ilo juon iien kweilo̦k. Ej ba, “Ri-kõnono eo ear kakeememej kõm bwe Jeova elukkuun jel̦ã kõn men ko jej eddodo kaki ilo bũruod. Jidik kõn jidik, ikijjeen naanin jipañ ko an em̦m̦aan ro rej lale eklejia im ro jet, iar maroñ bar lõke bwe Jeova ej yokwe eõ. Ke iar jar ñan Jeova, iar eñjake aõ bar jino tõmak im lõke bwe enaaj jipañ eõ, im iar lo juon aenõm̦m̦an el̦ap ke iar lo an uwaaki jar ko aõ.” Ãlikin jet iien, Aida ear maroñ lo juon an jerbal me ear jipañe ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im bainier im ñan lel̦o̦k jããn in jipañ ñan jemãn im jinen ekoba ro jet. Ej ba, “Iar katak ñan lukkuun lõke Jeova kõn aolepen bũruõ. Kiiõ ãlikin aõ jar, ekkã an jako aõ mijak.”

 TA KO JEOVA ENAAJ KÕM̦M̦ANI ILJU IM JEKL̦AJ?

12. Ekkar ñan Sam 56:​9, ta eo Devid ear lõke bwe Jeova enaaj kõm̦m̦ane?

¹² Riit Sam 56:​9, UBS. Eoon in ej kwal̦o̦k bar juon wãween Devid ear maroñ anjo̦ ioon an mijak. Meñe mour eo an ear pãd ilo kauwõtata, ak ear kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko Jeova enaaj kõm̦m̦ani ñane ilju im jekl̦aj. Devid ear jel̦ã bwe Jeova enaaj lo̦mo̦o̦rene ilo iien eo ejejjet. El̦aptata kõnke Jeova ear ba ñan Devid bwe enaaj pinej jenkwan Saul im erom kiiñ in Israel. (1 Sa. 16:​1, 13) Ippãn Devid, jabdewõt men me Jeova ej kallim̦ur kake enaaj jejjet kũtien.

13. Ta eo jemaroñ lõke bwe Jeova enaaj kõm̦m̦ane?

¹³ Ta eo em̦õj an Jeova kallim̦ur ñan kwe? Jejjab kõtmãne bwe Jeova enaaj kõjparok kõj jãn aolep apañ ko jej iiooni. c Meñe ãindein, ak jabdewõt apañ me kwõj iiooni kiiõ ilo jukjukun pãd in, Jeova enaaj jol̦o̦ki ilo lal̦ eo ekããl. (Ais. 25:​7-9) Aet, joñan an ri-Kõm̦anm̦an eo ad lukkuun kajoor, emaroñ kõjerkakpejeik ro remej, jol̦o̦k nañinmej ko ad ekoba men ko me rej kõm̦m̦an ad bũrom̦õj, im ko̦kkure aolep ro rej jum̦aik kõj.—1 Jon 4:4.

14. Ta ko jemaroñ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kaki?

¹⁴ Ñe kwõj mijak, kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko Jeova enaaj kõm̦m̦ani ilju im jekl̦aj. L̦õmn̦ak kõn wãween am̦ naaj eñjake ñe enaaj jako Setan, ñe enaaj jako ro renana im epãd wõt ro rewãnõk, im ñe kajjojo raan jidik kõn jidik enaaj jakol̦o̦k am̦ juon rijjerawiwi. Ilo kar kweilo̦k el̦ap eo ad ilo 2014 eo, kar kwal̦o̦k juon waanjoñak kõn wãween ad maroñ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kõjatdikdik eo ad. Juon jemãn baam̦le ear kõnono ippãn baam̦le eo an kõn wãween ad maroñ ukot jidik naan ko ilo 2 Timote 3:​1-5, bwe en kõnono kõn wãween mour ilo Pedetaij: Ear ba, “Ilo lal̦ eo ekããl, iien ko rekanooj in em̦m̦an im relem̦õn̦õn̦õ renaaj wal̦o̦k. Armej renaaj yokwe ro jet, yokwe naan ko raorõk an Anij, reban kõmjãje, ettã bũrueer, ri-karejeran Anij, renaaj pokake jemãer im jineer, renaaj jel̦ã kam̦m̦oolol, renaaj tiljek, renaaj lukkuun yokwe baam̦le ko aer, renaaj m̦õn̦õn̦õ in errã ilo pepe ko, aolep iien em̦m̦an aer kõnono kõn ro jet, rejel̦ã irooj ioer make, raenõm̦m̦an, renaaj yokwe men ko rem̦m̦an, jemaroñ lõke er, rem̦õn̦õn̦õ in kõttãik er, renaaj bõk l̦õmn̦ak ko rettã, yokwe Anij ijello̦kun aer yokwe menin kabuñbũrueer, rem̦ool ilo aer kõn̦aan tiljek ñan Anij; kwõn eddãp wõt ñan armej rein.” Kwõj ke bwebwenato ippãn baam̦le eo am̦ im rũttõmak ro jeim̦ im jatũm̦ kõn ewi wãween naaj mour ilo lal̦ eo ekããl?

15. Meñe Tanja ear mijak, ak ta eo ear jipañe ñan dãpij wõt an tiljek?

¹⁵ L̦õmn̦ak kõn joñak eo an juon jeid im jatid kõrã jãn North Macedonia etan Tanja. Rũtto ro jemãn im jinen rar lukkuun jum̦aiki ke ear jino katak Baibõl̦. Bõtab an kar Tanja kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko Jeova enaaj kõm̦m̦ani ilju im jekl̦aj ear jipañe ñan dãpij wõt an tiljek ke ear mijak. Ej ba: “Jet iaan men ko iar mijak bwe renaaj wal̦o̦k, rar wal̦o̦k. Kajjojo iien ãlikin aõ ro̦o̦ltok jãn iien kweilo̦k ko, jinõ ear m̦an eõ. Im erro jema ar kaamijak eõ im ba bwe renaaj m̦ane eõ ñan mej ñe inaaj erom juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova.” Ejjabto tokãlik, jemãn im jinen rar kadiwõjl̦o̦k Tanja jãn m̦weo m̦weer. Ta eo Tanja ear kõm̦m̦ane? Ej ba: “Iar l̦õmn̦ak wõt kõn ewi joñan aõ naaj lukkuun m̦õn̦õn̦õ ñan indeeo kõnke iar kããlõt ñan dãpij wõt aõ tiljek. Iar bareinwõt l̦õmn̦ak kõn wãween an Jeova naaj kõjeraam̦m̦an eõ ilo lal̦ eo ekããl kõn jabdewõt men imaroñ luuji  ilo jukjukun pãd in kiiõ im kõn wãween ad naaj mel̦o̦kl̦o̦k aolep men ko renana jaar iiooni.” Tanja ear maroñ dãpij wõt an tiljek. Im kõn jipañ eo an Jeova, ear maroñ lo juon jikin an jokwe. Rainin, em̦õj an Tanja m̦areik juon jeid im jatid em̦m̦aan me etiljek im erro jim̦or rej pãd ilo jerbalin full-time.

KAL̦APL̦O̦K AM̦ LÕKE JEOVA KIIÕ

16. Ta eo enaaj jipañ kõj ñan peran wõt ñe jej lo an jejjet kũtien kanaan eo ilo Luk 21:​26-28?

¹⁶ Ilo iien eñtaan eo el̦ap, enañin aolep armej renaaj “l̦otl̦o̦k kõn aer lõl̦ño̦ñ.” Bõtab armej ro an Anij renaaj peran im jutak wõt pen. (Riit Luk 21:​26-28.) Etke jenaaj peran wõt? Kõnke em̦õj ad kadede lõke Jeova. Tanja, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ej ba bwe wãween ko reppen me ear iiooni m̦oktal̦o̦k rej jipañe ñan jelm̦aiki wãween ko jet me reppen. Ej ba, “Iar katak bwe Jeova emaroñ jipañ kõj ñan kijenmej ium̦win jabdewõt apañ im bwe enaaj kõjeraam̦m̦an kõj. Jet iien, emaroñ ãinwõt ñe ro jet rej kõjbwebweik men otemjej, bõtab el̦apl̦o̦k an Jeova kajoor jãn er. Im meñe juon apañ elukkuun pen, ak enaaj jem̦l̦o̦k.”

17. Ewi wãween an unin tõl eo ad ñan iiõ eo 2024 naaj jipañ kõj? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)

¹⁷ Rainin, elukkuun lõñ men ko me remaroñ kõm̦m̦an ad mijak. Bõtab ãinwõt Devid, jejjab kõtl̦o̦k bwe ad mijak en anjo̦ iood. Unin tõl eo ad ñan iiõ eo 2024 ej itok jãn jar eo an Devid ñan Jeova. Ear ba: “Ñe ij lõl̦ño̦ñ inaaj lõke eok.” (Sam 56:3) L̦õmn̦ak kõn ta eo juon bokin kõmel̦el̦e kõn Baibõl̦ ej ba kõn eoon in. Devid “ejjab wõnm̦aanl̦o̦k wõt im l̦õmn̦ak kõn apañ ko an ak men ko rej kõm̦m̦an an mijak. Ijello̦kun men in, ej atartar ioon Eo me enaaj lo̦mo̦o̦rene.” L̦õmn̦ak kõn unin tõl eo ad ñan iiõ in ilo raan ko rej pãd im̦aan, el̦aptata ñe kwõj iioon wãween ko me rej kõm̦m̦an am̦ mijak. Kõm̦m̦an iien ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko Jeova ear kõm̦m̦ani ilo iien ko etto, ilo raan kein, im ilo naaj ilju im jekl̦aj. Innem, ãinwõt Devid, kwõnaaj maroñ ba: “[Ij] lõke Anij, Ijjãmin mijak.”—Sam 56:4.