1. Ta apañ ko jej iiooni, ak etke el̦ap an Jeova buñbũruon ippãn rũkarejar ro an retiljek? (Lale pija ko itulõñ.)

KÕJ aolep jejel̦ã bwe mour ilo lal̦ in elukkuun pen kõnke elõñ apañ ko jej iiooni. Ñan waanjoñak, elõñ ro jeid im jatid rej kijenmej kõn nañinmej ko rekauwõtata rej iiooni. Ro jet meñe rerũtto, ak rej bar jipañ im lale ro rerũtto ilo baam̦le ko aer. Im ro jet elukkuun pen ñan aer kabwe wõt aikuj dikdik ko ilo mour ko aer. Im jejel̦ã bwe jet rejjab ioon juon wõt iaan apañ kein, ak rej iiooni aolepeer ilo juon wõt iien! Kõn men in, el̦ap an juon aikuj jol̦o̦k iien, maroñ, kab jããn ko an ñan kajjioñ kõm̦adm̦õdi apañ kein. Meñe ãindein, ak jej lukkuun lõke kallim̦ur ko an Jeova, im el̦ap ad tõmak kõjatdikdik eo kõn juon ilju im jekl̦aj em̦m̦anl̦o̦k. Ejjel̦o̦k pere bwe ad ãindein ej lukkuun kabuñbũruon Jeova!

2. Ta naanin rõjañ eo jemaroñ loe ilo Aiseia 40:29, im ta bõd eo el̦ap jemaroñ kõm̦m̦ane?

² Jet iien kwõj ke bũrom̦õj im jino ebbeer kõn an lukkuun l̦ap apañ ko kwõj iiooni? El̦aññe aet, eokwe keememej bwe ejjab kwe wõt kwõj bõk eñjake in. Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe rũkarejar ro retiljek an Anij ilo iien ko etto rar bar bõk ejja eñjake in wõt. (1 Kñ. 19:4, UBS; Job 7:7, UBS) Ijoke ijello̦kun an kar rein ebbeer, rar reilo̦k ñan Jeova bwe en jipañ im kõkajoor er. Im rar m̦õn̦õn̦õ ke rar lo an Jeova jipañ er  kõnke Anij “ej kõkajoor ro rem̦õjn̦o̦ im ro rem̦õk.” (Ais. 40:29, UBS) Bõtab ekabũrom̦õjm̦õj bwe jet iaan armej ro an Anij ilo raan kein rej l̦õmn̦ak bwe wãween eo em̦m̦antata im enaaj jipañ er kõn apañ ko rej iiooni, ej ñe rej kakkije jidik jãn aer kõm̦m̦ani m̦akũtkũt ko an doulul eo. Im ijello̦kun aer watõk bwe ej juon jeraam̦m̦an ñan aer kõm̦m̦ani men kein raorõk, rej l̦õmn̦ak bwe ej juon men eddo ñan er. Kõn men in, rej bõjrak jãn aer riiti Naanin Anij, etal ñan kweilo̦k ko, im bõk kun̦aaer ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Wãween in ekõm̦m̦an bwe Setan en lukkuun m̦õn̦õn̦õ kõnke eñin men eo ekõn̦aan bwe rein ren kõm̦m̦ane.

3. (1) Ewi wãween ad maroñ bõbrae an Setan kam̦õjn̦o̦ik tõmak eo ad? (2) Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

³ Tepil̦ eo ejel̦ã bwe ñe jej keini ad kõm̦m̦ani m̦akũtkũt ko raorõk an juon Kũrjin, men in enaaj lukkuun kõkajoor kõj. Bõtab ejjab kõn̦aan bwe men in en wal̦o̦k. Innem ñe el̦ap am̦ m̦õk, inepata, ak bũrom̦õj, jouj im jab el̦l̦o̦k jãn Jeova. Kwõn ruwaakl̦o̦k ñane kõnke ‘enaaj kapen, im kõkajoor eok.’ (1 Pi. 5:10; Jem. 4:8) Ilo katak in, jenaaj etale ruo wãween ko me remaroñ kõm̦m̦an bwe en dikl̦o̦k ad kijejeto ilo ad karejar ñan Jeova. Bareinwõt, jenaaj etale ewi wãween ad maroñ l̦oori naanin kakapilõklõk ko ilo Baibõl̦ bwe jen maroñ kijenmej wõt. Bõtab m̦okta, jen etale bokin Aiseia 40:26-31 (UBS) im katak kõn wãween an Jeova maroñ kõkajoor kõj.

4. Ta eo jemaroñ katak jãn Aiseia 40:26?

⁴ Riit Aiseia 40:26, UBS. Ejjel̦o̦k juon emaroñ bwini aolep iju ko ilañ. Rũmmãlõtlõt ro rej tõmak bwe emaroñ wõr 400 pilien iju ko ilo galaxy in wõt ad. Ijoke, em̦õj an Jeova n̦aetan aolep iju ko ilañ. Innem, ta eo men in ej katakin kõj kõn E? Eokwe, el̦aññe el̦ap an Jeova itoklimo kõn iju ko ilañ meñe ejjel̦o̦k aer kõl̦mãnl̦o̦kjen̦, alikkar bwe el̦apl̦o̦k an itoklimo kõn kwe, kõnke am̦ karejar ñane ej itok jãn bũruom̦ im ejjab kõnke juon ear iuuni eok. (Sam 19:1, 3, 14) Jemãd ilañ ejel̦ã men otemjej kõn kwe. Joñan, Baibõl̦ ej ba bwe ‘em̦õj an bwini kool̦an bõram̦ otemjel̦o̦k.’ (Matu 10:30) Jeova ekõn̦aan bwe jen keememej bwe “ejel̦ã raan ko an ro reweeppãn [ro rej pokake, UBS].” (Sam 37:18) Mel̦el̦ein bwe ejel̦ã kõn aolep apañ ko kwõj iiooni, im emaroñ kõkajoor eok bwe kwõn maroñ kijenmej wõt ium̦win apañ kein.

5. Etke jemaroñ lõke bwe ewõr an Jeova maroñ ñan kõkajoor kõj?

⁵ Riit Aiseia 40:28, UBS. Jeova ej Wũnjãn kajoor otemjej. L̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan kajoor eo Jeova ear likũti ilo al̦. Juon rijeje in science etan David Bodanis, ear ba bwe joñan kajoor eo ej wal̦o̦ktok jãn al̦ ilo kajjojo jekõn, ej joñan kajoorin wõt an bokkol̦o̦k elõñ pilien baam̦ ko (atomic bombs). Bar juon ri etale ear lo bwe joñan kajoor eo ej wal̦o̦ktok jãn al̦ ilo juon wõt jekõn, emaroñ bwe ñan joñan jarom im meram eo armej ro ipel̦aakin lal̦ in rej aikuji ium̦win 200,000 iiõ! Elukkuun alikkar bwe Jeova, eo im ej lel̦o̦k kajoor ñan al̦, emaroñ bar kõkajoor kõj ilo iien ko jej aikuj jipañ bwe jen kijenmej wõt ium̦win apañ ko jej iiooni.

6. Ilo wãween et ine eo Jesus ej letoke emera, im ewi wãween an men in jipañ kõj?

⁶ Riit Aiseia 40:29, UBS. Jej lo el̦ap lañlõñ jãn ad karejar ñan Jeova. Jesus ear ba ñan rũkal̦oor ro an: “Kom̦win bõk Aõ ine im likũti iaerami, im . . .  kom̦ naaj lo an ami kakkije. Bwe Aõ ine ej em̦m̦an, im men eo Ij ineeke emera.” (Matu 11:28-30) Elukkuun m̦ool naan kein! Jet iien, jemaroñ lukkuun m̦õk ñe jej etal jãn m̦õko im̦õd im jibadekl̦o̦k Im̦õn Kweilo̦k eo ak etal im kwal̦o̦k naan. Bõtab ta eñjake eo ad ñe jej ro̦o̦l ñan m̦õko im̦õd? Alikkar bwe jem̦õn̦õn̦õ im el̦apl̦o̦k ad jel̦ã kijenmej ium̦win apañ ko jej iiooni. Em̦ool bwe ine eo Jesus ej letoke emera.

7. Kwal̦o̦k juon waanjoñak me ej kaalikkar an m̦ool naan ko ilo bokin Matu 11:28-30.

⁷ Jen lale juon waanjoñak kõn juon jeid im jatid kõrã. Kõrã in ear bõk juon nañinmej me  ej kõm̦m̦an bwe en em̦m̦õkm̦õk, im ekkã an bar bũrom̦õj, im lukkuun metak bõran. Innem jet iien elukkuun pen ñan an etal ñan kweilo̦k ko. Bõtab juon raan, ãlikin an kar kate bwe en pãd ilo juon kweilo̦k, ear ba: “Katak eo ear wal̦o̦k ekar ikijjeen wãween ko rekabbeerer jej iiooni. Im eo ear kõm̦m̦ane katak eo ear kwal̦o̦ke ilo juon wãween me ear kaalikkar an kea im mel̦el̦e kõn eñjake ko an ro jet. Im joñan an kar katak in tõpar bũruõ, iar jino jañ. Men in ear kakeememej eõ bwe ej menin aikuj ñan aõ pãd ilo kweilo̦k ko.” Alikkar bwe elukkuun kar l̦ap an kõrã in jeid im jatid m̦õn̦õn̦õ kõn an kar kate bwe en maroñ pãd ilo kweilo̦k in!

8, 9. Ta mel̦el̦ein an kar Paul ba: “Ñe ij m̦õjn̦o̦, eñin iien eo ij kajoor”?

⁸ Riit Aiseia 40:30. Jekdo̦o̦n ñe ewõr kapeel ko ippãd, ak jejjab maroñ kõm̦m̦an aolep men kõnke ewõr joñan kajoor im maroñ ko ad. Eaorõk bwe jen keememej men in. Meñe elõñ men ko rijjilõk Paul ear maroñ kõm̦m̦ani, bõtab ear jab maroñ kõm̦m̦ani aolep men ko ear kõn̦aan. Ke ear kwal̦o̦k eñjake im l̦õmn̦ak ko an ñan Jeova, Jeova ear ba ñane: “Aõ kajoor ealikkarl̦o̦k ilo am̦ m̦õjn̦o̦.” Paul ear mel̦el̦e kõn men in Jeova ear ba ñane. Eñin unin ear ba: “Ñe ij m̦õjn̦o̦, eñin iien eo ij kajoor.” (2 Ko. 12:7-10, UBS) Ta mel̦el̦ein an kar Paul ba men in?

⁹ Paul ear kile bwe ewõr men ko ejjab maroñ make kõm̦m̦ani. Ear kile bwe ej aikuj jipañ jãn juon eo ekajoorl̦o̦k. Jetõb kwõjarjar eo an Anij ear kõkajoor Paul ilo iien ko ear m̦õjn̦o̦. Ejjab men in wõt, ak emaroñ kar kõmaroñ Paul bwe en katõprak men ko ear jab maroñ kõm̦m̦ani kõn kajoor eo an make. Men in emaroñ bar wal̦o̦k ñan kõj ilo raan kein. Jenaaj bar kajoor el̦aññe Jeova ej letok jetõb kwõjarjar eo an ñan kõj!

10. Ewi wãween an kar Jeova jipañ Devid ñan kijenmej ium̦win apañ ko ear iiooni?

¹⁰ Devid, juon iaan ro rar je bokin Sam, ekkã an kar lo wãween an jetõb kwõjarjar eo an Anij kõkajoore. Ear al im ba: “Kõn kwe ij ettõr n̦ae juon jar an armej; im kõn aõ Anij ij uwe ilõñin juon wõrwõr.” (Sam 18:29) Ãinwõt juon wõrwõr eutiej me jeban maroñ tallõñe, jet iien apañ ko jej iiooni relukkuun l̦ap im jejjab maroñ make kõm̦adm̦õdi. Kõn men in, el̦ap ad aikuji jipañ eo an Jeova.

11. Ewi wãween an jetõb kwõjarjar jipañ kõj bwe jen kijenmej ium̦win apañ ko jej iiooni?

¹¹ Riit Aiseia 40:31, UBS. Ikõl̦ ko rejjab pedped ioon maroñ ko aer make ñe rej jepel̦ã ium̦win juon iien eaetok. Kõto eo me ej okmããn̦ãn̦ lõñl̦o̦k ej jipañ ikõl̦ ko ilo aer jepel̦ã imejatoto. Eñin unin ikõl̦ kein rejjab lukkuun m̦õk ñe rej kãlo̦k ñan ijoko rettol̦o̦k. Kõn men in, el̦aññe kwõj iiooni apañ ko reppen, em̦m̦an ñe kwõj l̦õmn̦ak kõn ikõl̦ kein. Jar im akwel̦ap ñan Jeova bwe en kõkajoor eok ikijjeen “rijjipañ eo, Jetõb Kwõjarjar.” (Jon 14:26, UBS) Jemaroñ kajjitõk ippãn Jeova bwe en letok jetõb kwõjarjar eo an ñan kõj jabdewõt iien ilo juon raan. Emaroñ l̦aptata ad aikuj kajjitõk bwe Jeova en jipañ kõj ñe ej wal̦o̦k apañ ikõtaad im juon iaan ro jeid im jatid ilo eklejia eo. Ak etke jet iien emaroñ wal̦o̦k apañ ko ikõtaad im ro jeid im jatid?

12, 13. (1) Etke jet iien ej wal̦o̦k apañ ko ikõtaad im ro jeid im jatid? (2) Ta eo bwebwenatoun Josep ej katakin kõj kõn Jeova?

¹² Kõnke jejjab weeppãn, jet iien ej wõr apañ ko ikõtaad im ro jeid im jatid. Eñin unin ewõr iien jemaroñ illu ak inepata kõn naan im kõm̦m̦an ko an ro jet, ak bõlen remaroñ illu ippãd kõn men ko jej ba ak kõm̦m̦ani. Men in emaroñ mãlejjoñe tõmak eo ad. Bõtab, iien kein rej iien ko repel̦l̦o̦k ñan ad kaalikkar ad tiljek ñan Jeova. Ewi wãween? Ilo ad kate kõj ñan jerbal ippãn ro jeid im jatid ilo bõrokuk. El̦ap an Jeova yokwe rein meñe ewõr likjab im bõd ko rej kõm̦m̦ani, innem kõj bareinwõt jej aikuj kwal̦o̦k ad yokwe er.

¹³ Jeova ejjab bõbrae an rũkarejar ro an iioon mãlejjoñ ko. Im ealikkar men in ilo bwebwenatoun Josep. Ke Josep ear likao, l̦õm̦aro jein rar ebbanbane im wiakake ãinwõt juon rũkõm̦akoko, im kar bõke ñan Ijipt. (Jen. 37:28, UBS) Jeova ear lo men kein rar wal̦o̦k im  ejjel̦o̦k pere bwe ear lukkuun bũrom̦õj im metak ke ear lo an nana aer kõm̦m̦an ñan Josep, eo jeran etiljek. Meñe ãindein, ak Jeova ear jab kabõjrak an men in wal̦o̦k. Tokãlik, kar n̦aruon Josep bwe ear itõn ko̦kkure lio pãleen Potipar im kar likũti ilo kalbuuj, bõtab ejjel̦o̦k bar men en̦ Jeova ear kõm̦m̦ane ñan lo̦mo̦o̦ren Josep. Mel̦el̦ein ke bwe Anij ear el̦l̦o̦k jãn Josep? Ear jab. Baibõl̦ ej ba bwe Jeova “ear pãd ippãn [Josep] im kõm̦m̦an bwe en jeraam̦m̦an ilo men otemjej ej kõm̦m̦ani.”—Jen. 39:21-23, UBS.

14. Ewi wãween ad bõk tokjãn ñe jej bõjrak jãn ad illu?

¹⁴ Bar juon waanjoñak ej kõn Devid. Ear lukkuun nana wãween an kar ro jet kõm̦m̦an ñane, im elõñ armej rejjañin kar iiooni wãween kein renana ear iiooni. Meñe ãindein, ak Devid, eo ear jeran Anij, ear jab dãpij an illu ke ear iiooni wãween kein renana. Ear je: “En jokwõd am̦ illu, im kwõn ilo̦k jãn e; im kwõn jab . . . kõm̦m̦an nana wõt.” (Sam 37:8) Un eo eaorõktata unin ad aikuj “jokwõd” ak bõjrak jãn ad illu, ej kõnke jekõn̦aan anõke Jeova. Ejjab “kaje kõj ekkar ñan kõm̦m̦an ko ad” ak ej m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k ad bõd. (Sam 103:10, UBS) Ebar wõr tokjãn ko rej wal̦o̦k ñe jej bõjrak jãn ad illu. Ñan waanjoñak ñe jej illu, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe jen bõk nañinmej in menono im high blood. Emaroñ bar jelõt ajid im juon iaan m̦õttan ko ilo lo̦jied (pancreas), im bar kõm̦m̦an bwe en metak lo̦jied. Bareinwõt ñe jej illu, ekkã an jab jim̦we wãween ad l̦õmn̦ak. Kõn men in, jemaroñ ba ak kõm̦m̦ani men ko remaroñ kõmetak ro jet, im men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en to ad bũrom̦õj im nana ad mour. Innem, em̦m̦anl̦o̦k ñe jej ineem̦m̦an wõt kõnke Baibõl̦ ej ba: “Bõro eo eineem̦m̦an ej kõm̦m̦an bwe ãnbwin eo en ãjmour.” (JK. 14:30, UBS) Kiiõ, ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane el̦aññe ro jet rar ba ak kõm̦m̦ane juon men ear kõmetak kõj, im ewi wãween ad maroñ kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãer? Eokwe, jemaroñ kõjerbal im l̦oori naanin kakapilõklõk ko ilo Baibõl̦.

15, 16. Ta ko jej aikuj kõm̦m̦ani ñe juon iaan ro jeid im jatid ej kainepataik kõj?

¹⁵ Riit Epesõs 4:26, UBS. Jejjab bwilõñ ñe enana an ro me rejjab karejar ñan Jeova kõm̦m̦an ñan kõj. Bõtab jemaroñ lukkuun bwilõñ im inepata ñe juon jeid im jatid Kũrjin ak juon iaan ro ilo baam̦le eo ad ej ba ak kõm̦m̦ane juon men ej kõmetak kõj. Ak ta el̦aññe jejjab maroñ mel̦o̦kl̦o̦ke men eo ear wal̦o̦k? Jenaaj ke dãpij wõt ad illu, bõlen ium̦win elõñ iiõ? Ak jenaaj ke l̦oore naanin kakapilõklõk ko rem̦m̦an ilo Baibõl̦ ilo ad m̦õkaj im kõm̦adm̦õde apañ eo? Eokwe, el̦aññe eto ad jab kepaak armej eo im kõnono ippãn, enaaj kõm̦m̦an bwe en penl̦o̦k ad kõm̦m̦an aenõm̦m̦an.

¹⁶ Ta el̦aññe juon jeim̦ ak jatũm̦ ear kainepataik eok im kwõjjab maroñ mel̦o̦kl̦o̦ke? Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an? M̦oktata, kwõmaroñ jar ñan Jeova. Kajjitõk im akwel̦ap ñane bwe en jipañ eok bwe en  em̦m̦an amiro eo jeim̦ im jatũm̦ kõnono ippãn doon. Keememej bwe eo jeim̦ im jatũm̦ ej bar juon iaan ro jeran Jeova. (Sam 25:14, UBS) Im Anij ej yokwe e. Kõnke Jeova ej kwal̦o̦k jouj ñan ro jeran, ej kõtmãne bwe jen bar ãindein. (JK. 15:23, UBS; Matu 7:12; Kol. 4:6) Ãlikin, lukkuun l̦õmn̦ak kõn ta ko kwõnaaj ba ñan eo jeim̦ im jatũm̦. Jab m̦õkaj im l̦õmn̦ak bwe unin an kar ba ak kõm̦m̦ane juon men, ej kõnke ear kõn̦aan kõmetak eok. Bõlen ear jirilo̦k im bõd ak emaroñ kar bõd am̦ mel̦el̦e kõn men eo ear wal̦o̦k. Jab ãliklik ak m̦akoko in kaalikkar bwe bõlen kwe eo kwaar bar kõm̦m̦an bwe en wal̦o̦k apañ eo. Kwõmaroñ kõnnaan ippãn im ba, “Bõlen ña kain armej rot en̦ em̦õkaj an illu, ak ke kwaar kõnnaan ñan ña inne, iar. . . ” El̦aññe wãween in ear jab jipañ kõm̦m̦an bwe en wõr aenõm̦m̦an ikõtaamiro, eokwe jab bõjrak jãn am̦ kate eok ñan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an. Jar kõn eo jeim̦ im jatũm̦ im kajjitõk bwe Jeova en kõjeraam̦m̦ane, im bwe en jipañ eok ñan kalimjek wõt wãween ko rem̦m̦an ej kwal̦o̦ki. Kwõmaroñ lõke bwe enaaj l̦ap an Jeova buñbũruon ippam̦ kõn am̦ kate eok ñan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn eo jeim̦ im jatũm̦, eo me ej bar jeran Anij.

17. El̦aññe jaar kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap, ewi wãween an Jeova jipañ kõj bwe en bar em̦m̦an kõtaan eo ad ippãn, im etke jej aikuj m̦õn̦õn̦õ in bõk jipañ jãne?

¹⁷ Ewõr jet rej l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãn aer karejar ñan Jeova kõn aer kar kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap. Ñe jej bũrom̦õj im nana ad mour, jeban aenõm̦m̦an, m̦õn̦õn̦õ im kajoor. Ear lukkuun nana an Kiiñ Devid mour kõn bõd ko ear kõm̦m̦ani. Ear ba: “Ke iar jab kwal̦o̦k jerawiwi ko aõ, iar m̦õjn̦o̦l̦o̦k kõn aõ jañ jãn jibboñ ñan boñ. Irooj, kwaar kaje eõ raan im boñ.” Ijoke, Devid ear peran in kõm̦m̦ane men eo Jeova ear kõn̦aan bwe rũkarejar ro an ren kõm̦m̦ane. Ear je im ba: “Innem iar kwal̦o̦k jerawiwi ko aõ ñan eok, im kwaar jeorl̦o̦k bõd ko aõ otemjej.” (Sam 32:3-5, UBS) El̦aññe kwaar kõm̦m̦ane juon jerawiwi el̦ap, Jeova epojak im em̦õn̦õn̦õ in jipañ eok ñan kõm̦m̦an bwe en bar em̦m̦an kõtaan eo am̦ ippãn. Bõtab, kwõj aikuj m̦õn̦õn̦õ in bõk jipañ jãne ikijjeen em̦m̦aan ro rej lale eklejia. (JK. 24:16, UBS; Jem. 5:13-15) Kõn men in, jab aepedped! Am̦ bõk mour indeeo ej wawa ioon am̦ kõm̦m̦ane men in. Bõtab ta el̦aññe em̦õj kar jol̦o̦k am̦ bõd ak ej nana wõt am̦ mour? Ta eo kwõj aikuj in kõm̦m̦ane?

18. Ewi wãween an waanjoñak eo an Paul jipañ ro rej l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãn aer karejar ñan Jeova?

¹⁸ Ewõr iien ear nana an rijjilõk Paul mour kõn bõd ko ear kõm̦m̦ani m̦okta. Ear ba: “Bwe ña diktata iaan aolep ro rijjilõk, im ippat kake bwe ren likũt eta ‘rijjilõk,’ im kõn aõ kar kaeñtaan eklejia eo an Anij.” Meñe ãindein, ak Paul ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Ña ij rijjilõk rainin kõn jouj an Anij.” (1 Ko. 15:9, 10, UBS) Jeova ear jel̦ã bwe Paul ejjab weeppãn. Bõtab ear m̦õn̦õn̦õ wõt ippãn Paul, im ear kõn̦aan bwe Paul en kile men in. El̦aññe kwõj lukkuun ajl̦o̦k kõn bõd eo kwaar kõm̦m̦ane im em̦õj am̦ kwal̦o̦k ñan Jeova, im ñe emenin aikuj bwe kwõn kwal̦o̦k ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo, eokwe Jeova enaaj lukkuun jol̦o̦k am̦ bõd. Kwõn tõmak bwe em̦õj an Jeova jol̦o̦k am̦ bõd, im kõtl̦o̦k bwe men in en kaenõm̦m̦an bũruom̦!—Ais. 55:6, 7.

19. Etan unin tõl eo an iiõ in, im etke ejejjet im ekkar ñan kõj?

¹⁹ Ilo ad epaakel̦o̦k jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in, jej kõtmãne bwe enaaj lõñl̦o̦k apañ ko jenaaj iiooni. Bõtab keememej bwe Jeova, eo ej “kõkajoor ro rem̦õjn̦o̦ im ro rem̦õk,” emaroñ lewaj jabdewõt men kwõj aikuji bwe kwõn maroñ tiljek wõt ilo am̦ karejar ñane. (Ais. 40:29, UBS; Sam 55:22, UBS; 68:19, UBS) Ilo iiõ in 2018, aolep iien jenaaj keememej wõt naan kein rem̦ool ñe jej kweilo̦k im lo unin tõl eo an iiõ in ilo Im̦õn Kweilo̦k ko ad me ej ba: “Ro rej lõke Irooj bwe enaaj jipañ er renaaj bõk kajoor ekããl.”​—Ais. 40:31, UBS.