Ilo ad riiti bokin Jenesis kõn bwebwenatoun an kar Anij kõm̦anm̦an lal̦, jej katak bwe Jeova ear jiroñ em̦m̦aan eo jinointata, Adam, im ba: “Jãn wõjke otemjej ijikin kallib eo kwõmaroñ m̦õñã wõt. A kõn wõjke in jel̦ã em̦m̦an im nana, kwõn jab m̦õñã jãne, bwe ilo raan eo kwõj m̦õñã jãne, kwõnaaj mej otem mej.” (Jenesis 2:16, 17) Eoon in ej lukkuun kaalikkar im kwal̦o̦k bwe el̦aññe Adam en kar pokake kien eo an Anij, eban kar mej ak enaaj kar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im mour ilo jikin kallibin Iden.

Ekabũrom̦õjm̦õj bwe ijello̦kun an kar Adam kããlõt ñan pokake Anij im mour ñan indeeo, ear kããlõt ñan kõjekdo̦o̦n im jab pokake kien eo an Anij. Im ear m̦õñã leen wõjke eo ke kõrã eo pãleen, Iv, ear lel̦o̦k ñane. (Jenesis 3:1-6) Men ko rar wal̦o̦k itok jãn an kar Adam jab pokake, rej jelõt wõt kõj ilo raan kein. Rijjilõk Paul ear kõmel̦el̦e im ba: “Ãinwõt kõn juon armej, jerawiwi ear del̦o̦ñ ilo lal̦, im mej kõn jerawiwi; im ãindein mej ear itok ioon armej otemjej, bwe er otemjej rar jerawiwi.” (Rom 5:12) An eoon in ba “juon armej” alikkar ej jitõñl̦o̦k ñan Adam. Bõtab, ta jerawiwi eo eoon in ej kõnono kake im etke ear tõll̦o̦k ñan mej?

Men eo Adam ear kõm̦m̦ane ej juon jerawiwi kõnke ear jel̦ã kõn kien eo an Anij, ak ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im rupe. (1 Jon 3:4, UBS) Im ãinwõt an kar Anij ba ñan Adam, on̦ããn jerawiwi ej mej. El̦aññe Adam im ro ineen tokãlik renaaj kar pokake wõt kien eo an Anij, reban kar jerawiwi im mej. Anij ear jab kõm̦anm̦an armej bwe ren mej, ak bwe ren mour ñan indeeo.

 Elukkuun alikkar bwe “mej ear itok ioon armej otemjej” ãinwõt an Baibõl̦ kwal̦o̦k kake. Bõtab ewõr ke juon jetõb ak an ilowaad me ej mour m̦aanl̦o̦k wõt ãlikin ad mej? Elõñ remaroñ ba aet. Bõtab ñe jej bõk l̦õmn̦ak in, ej ãinwõt ñe jej ba bwe Anij ear riabe Adam. Etke jej ba men in? Kõnke el̦aññe ewõr juon men ilowaad me ej mour m̦aanl̦o̦k wõt ãlikin ad mej im etal ñan bar juon jikin, innem on̦ããn jerawiwi eban kar mej, ãinwõt an kar Anij ba. Baibõl̦ ej ba: “Anij eban riab.” (Hibru 6:18, UBS) Ilo m̦ool, Setan ej e eo ear riab ke ear ba ñan Iv im ba: “Kom̦ jãmin mej otem mej.”​—Jenesis 3:4.

Men in ej lelõñtak juon kajjitõk: El̦aññe ejjab m̦ool katak in bwe ewõr juon jetõb ej mour m̦aanl̦o̦k wõt ãlikin an juon armej mej, innem ta eo ej lukkuun wal̦o̦k ñe juon ej mej?

Bokin Jenesis, me ej kwal̦o̦k kõn jinoin an kar Anij kõm̦anm̦an lal̦, ej ba: “Jeova Anij ear kõm̦m̦an im n̦a wãween armej jãn bũñal in ãne; im Ear uuki ilo bo̦tin menono in mour, im armej eo ej mour.” Naan ko “armej eo ej mour” kar ukote jãn naan eo ilo kajin Hibru etan ne’phesh, me ej mel̦el̦ein “juon armej ak menninmour me ej menono.”​—Jenesis 2:7.

Baibõl̦ ej lukkuun kaalikkar bwe Anij ear jab kõm̦anm̦ane kajjojo armej im kobaiktok juon jetõb ak an ilowaaer, me ej mour m̦aanl̦o̦k wõt ãlikin aer mej. Bõtab ej ba bwe ear erom ‘juon armej emour.’ Eñin unin ejjel̦o̦k juon eoon ilo Baibõl̦ kwõnaaj lo an ba bwe ewõr juon jetõb ak an ilowaan juon armej me ej mour m̦aanl̦o̦k wõt ãlikin an mej.

El̦aññe Baibõl̦ ejjab ba bwe ewõr juon jetõb ak an ilowaan armej me ej mour m̦aanl̦o̦k ãlikin aer mej, innem etke elõñ kabuñ ko eoktak wãween aer katakin armej ro kõn men in? Bwe jen maroñ lo uwaak eo ñan kajjitõk in, em̦m̦an jen ro̦o̦l likl̦o̦k ñan kar ãneen Ijipt ilo iien ko etto.

Ilo kar 400 jim̦a ko m̦okta jãn Kũraij, juon rijeje bwebwenato in Grik etan Herodotus, ear ba bwe RiIjipt ro kar er eo “jinointata rar katakin armej ro  bwe ewõr juon jetõb ak an ilowaad me ej mour m̦aanl̦o̦k wõt ãlikin ad mej.” Bareinwõt ilo iien ko etto, RiBabil̦on ro rar bar tõmak katak in me ejjab m̦ool. Ilo kar iien eo Alexander eo El̦ap ear anjo̦ ioon aelõñ ko ilo Middle East ilo iiõ eo 332 m̦okta jãn Kũraij, rũmmãlõtlõt ro ilo Grik rar kowõnm̦aanl̦o̦k katak in ejjab m̦ool, im tokãlik ear ajeededl̦o̦k ñan aolep aelõñ ko rar pãd ium̦win kien eo an Grik.

Ilo kar tõre ko an rijjilõk ro, ekar wõr ruo kumi an RiJu ro me el̦ap aer buñbuñ. Kumi eo kein kajuon etan Essenes im eo juon ej Parisi. Kumi kein ruo rar jim̦or katakin armej ro bwe ewõr juon jetõb ak an ilowaan juon armej, im ej mour m̦aanl̦o̦k wõt ãlikin an mej. Juon bok etan The Jewish Encyclopedia ej ba: “RiJu ro rar jino tõmak katak eo kõn an wõr juon jetõb ak an me ej mour m̦aanl̦o̦k wõt kõn wõt RiGrik ro. Im el̦aptata aer kar tõmak katak in kõn wõt katak ko an rũmmãlõtlõt eo etan Plato.” Ilo kar tõre ko an rijjilõk ro juon rijeje bwebwenato an RiJu etan Josephus, ear kwal̦o̦k bwe katak in ear jab itok jãn Baibõl̦ ak ear itok jãn “tõmak eo an ro nejin RiGrik.” Im Josephus ear watõk tõmak in bwe ej m̦õttan ino̦ñ bajjek ko me rijeje bwebwenato ko an Grik rar jei.

Ke tõmak in im m̦anit ko an RiGrik rar ajeededl̦o̦k wõt, ro me rar ba bwe rej Kũrjin rar bar jino tõmak katak in ejjab m̦ool. Ekkar ñan juon rijeje bwebwenato etan Jona Lendering ej ba: “Katak eo an Plato kõn an juon jetõb ak an ilowaad kar mour ilo juon jikin em̦m̦an m̦okta jãn an itok ñan lal̦ in, ekar kõm̦m̦an bwe en pidodo aer kakobaiktok katak ko an Plato im katak ko an Kũrjin ro.” Kõn men in, katak  in me ejjab m̦ool, ekar jino del̦o̦ñel̦o̦k kabuñ eo an “Kũrjin ro” im erom juon iaan tõmak ak katak ko me el̦ap aer kaorõki.

Ilo tõre ko an rijjilõk ro, rijjilõk Paul ear kwal̦o̦k naanin kakkõl in: “Ealikkar an Jetõb ba, bwe ilo iien ko ãlik, jet renaaj buñ jãn tõmak, im eo̦roñ jetõb ro rej m̦on̦ er im katak ko an tim̦on̦ ran̦.” (1 Timote 4:1) Elukkuun m̦ool naan kein an! Katak eo kõn an wõr juon jetõb ak an ilowaad me ej mour m̦aanl̦o̦k wõt ãlikin ad mej, ej juon iaan “katak ko an tim̦on̦ ran̦.” Baibõl̦ ejjab rejetake katak in, im ear jebar im wal̦o̦k jãn kabuñ ko an ripeikan ro im katak ko rejjab m̦ool an rũmmãlõtlõt ro ilo iien ko etto.

El̦ap ad m̦õn̦õn̦õ kõnke Jijej ear ba: “Kom̦ naaj jel̦ã m̦ool eo, im m̦ool eo enaaj kanemkwõj kom̦.” (Jon 8:32, UBS) Ilo ad bõk jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo ejejjet im jim̦we jãn katak ko rem̦ool ilo Baibõl̦, jej anemkwõj jãn katak ko reriab Anij ejjab m̦õn̦õn̦õ kaki, im m̦anit ko me elõñ kabuñ ko ilo lal̦ in rej kowõnm̦aanl̦o̦ki. Bareinwõt, m̦ool eo jãn Baibõl̦ ej kanemkwõj kõj jãn m̦antin kajjetõbtõb ko me rej ekkejell̦o̦k ñan ro remej.​—Lale bo̦o̦k eo etan “ Ro Remej Repãd Ia?”

Rũkõm̦anm̦an eo ad ear jab karõk bwe armej ro ren mour ilo lal̦ in ium̦win wõt 70 ak 80 iiõ, im tokãlik etal ñan bar juon jikin im mour ñan indeeo ie. Karõk eo an jãn jinoin ej bwe aolep armej ren mour ñan indeeo ijin ioon lal̦ ãinwõt ro nejin im rej pokake e. Karõk in ej kwal̦o̦k joñan an Anij lukkuun yokwe aolep armej, im ejjel̦o̦k juon emaroñ kabõjrake karõk in an. (Malakai 3:6) Naanin Anij ej ba: “Bwe ro rejim̦we renaaj jokwe ilo lal̦, im ro reweeppãn renaaj pãd wõt ie.”​—Jabõn Kõnnaan 2:21.