Anij Ej Ke Kaorõk Kõrã Ro?

“Jerawiwi ear itok jãn kõrã, im kõn e kõj aolep jej mej.”​​—BOK EO ETAN ECCLESIASTICUS, ENAÑIN 200 IIÕ M̦OKTA JÃN KŨRAIJ.

“Kwaar kepel̦l̦o̦k ial̦ eo ñan Tepil̦ eo: kwe eo jinointata kwaar m̦õñã jãn wõjke eo Anij ear ba jab m̦õñã jãne: kwe eo jinoin kwaar rupe kien eo an Anij, . . . im kapo em̦m̦aan eo m̦oktata ñan jerawiwi.”​—NAAN KO AN TERTULLIAN, ON THE APPAREL OF WOMEN, ENAÑIN 200 IIÕ ÃLIKIN KŨRAIJ.

NAAN kein itulõñ rejjab jãn Baibõl̦. Elõñ buki iiõ in an armej kõjerbal naan kein ñan kwal̦o̦k unin aer watõk kõrã ro bwe renana im ejjel̦o̦k tokjãer. Ñan rainin, ewõr jet rej kõjerbali wõt naan kein ñan kwal̦o̦k unin aer ãindein ñan kõrã ro. Rej ba bwe unin an armej jorrããn im eñtaan ej kõn kõrã. Kar ke karõk eo an Anij in bwe em̦m̦aan ro ren kajejtokjãn kõrã ro im lãj ñan er? Ta eo Baibõl̦ ej ba? Jen lale.

◼ Anij ear ke ko̦o̦le kõrã ro?

Ear jab. Eo me Anij ear “ko̦o̦le” ej “serpent eo ilo raan ko etto, etan Tepil̦.” (Revelesõn 12:​9, UBS; Jenesis 3:​14, UBS) Ke Anij ear ba bwe Adam enaaj irooj ioon lio pãleen, ejjab mel̦el̦ein bwe ear ba bwe ekkar ñan an em̦m̦aan kõbboojoj im kajejtokjãn kõrã. (Jenesis 3:​16) Anij ear kwal̦o̦k wõt kõn ta ko renaaj wal̦o̦k ñan Adam im Iv kõn aerro kar jerawiwi.

Kõn men in, an armej ro lãj ñan kõrã ro im kajejtokjãer ejjab ankilaan Anij. Armej rej kõm̦m̦ane men in kõnke rej jolõt jerawiwi. Armej ro rej kajejtokjãn kõrã ro kõnke rej ba bwe kõrã men eo ear kõm̦m̦an jerawiwi. Bõtab, Baibõl̦ ejjab rejetake l̦õmn̦ak in.​—Rom 5:⁠12.

◼ Anij ear ke kõm̦anm̦an kõrã ro bwe ren ettãl̦o̦k jãn em̦m̦aan ro?

Ear jab. Jenesis 1:27 ej ba: “Anij ear kõm̦anm̦an armej ilo wãween wõt E, ilo wãween Anij ear kõm̦anm̦an e; m̦aan im kõrã Ear kõm̦anm̦an er.” Ealikkar bwe jãn jinoin, Anij ear kõm̦anm̦an armej, em̦m̦aan im kõrã jim̦or, bwe en wõr aer maroñ ñan kwal̦o̦k yokwe, wãnõk, im lañlõñ ãinwõt E. Meñe ear oktak wãween kar kõm̦anm̦an ãnbwinnin Adam im Iv jãn doon im ebar oktak wãween aerro eñjake jãn doon, Anij ear lel̦o̦k juon wõt aerro jerbal. Bareinwõt, erro jim̦or ear wõr aerro maroñ im jim̦we im̦aan mejãn Ri Kõm̦anm̦an eo aerro.​—Jenesis 1:​28-31. 

M̦okta jãn an Anij kar kõm̦anm̦an Iv, ear ba: “Ejjab em̦m̦an an l̦eo make iaan. Inaj kõm̦m̦ane juon rejetan bwe en jipañe.” (Jenesis 2:​18, UBS) Naan in “rejetan” ej ke mel̦el̦ein bwe kõrã ro rettãl̦o̦k im dikl̦o̦k tokjãer jãn em̦m̦aan ro? Ejjab. L̦õmn̦ak m̦õk kõn wãween an juon tipñõl maroñ jerak. El̦aññe ejjel̦o̦k kubaak emaroñ ke jerak wa eo? Alikkar eban. Meñe ekkã aer uwe im ejjerakrõk ioon wa eo, mel̦el̦ein ke men in bwe wa  eo eaorõkl̦o̦k jãn kubaak eo? Eokwe ejjab kõnke wa eo ej aikuji kubaak eo bwe en jerak tipñõl eo. Ãindein, Anij ear kõm̦anm̦an em̦m̦aan im kõrã bwe ren jerbal ippãn doon im jab ñan jiãiik doon.​—Jenesis 2:⁠24.

◼ Ta eo ej kwal̦o̦k bwe Anij ej kaorõk kõrã ro?

Kõnke Anij ear jel̦ã kõn ta ko renana renaaj wal̦o̦k kõn wõt an em̦m̦aan ro jolõt jerawiwi, ear m̦õkaj im kwal̦o̦k bwe ekõn̦aan kõjparok kõrã ro. Juon ri jeje etan Laure Aynard ear je juon bok kõn wãween an Baibõl̦ watõk kõrã ro. Ilo bok in an, ear kõmel̦el̦e kõn kien ko Anij ear lil̦o̦k ñan Moses ilo iiõ eo 1513 m̦okta jãn Kũraij, bwe unin kar kõm̦m̦ani enañin aolep kien ko kõn kõrã ro, ej ñan kõjparok er.

Ñan waanjoñak, juon iaan kien ko ear ba bwe Ri Israel ro ren kautiej jemãer im jineer jim̦or. (Exodus 20:12; 21:​15, 17) Ear bareinwõt kitibuj aer kwal̦o̦k aer kea im kaorõk kõrã ro rebõro̦ro. (Exodus 21:​22) Ñan rainin, elukkuun alikkar an oktak kien ko an Anij ñan kõjparok kõrã ro jãn men ko kien ko an armej rej kõm̦m̦ani ñan jipañ kõrã ro. Etke? Kõnke elõñ jikin ko ilo lal̦ in rej kajejtokjãn jet kõrã ro im bõk jim̦we im maroñ ko aer. Jen etale bar men ko jet me rej kwal̦o̦k bwe Anij ej kea im kaorõk kõrã ro.

Kien ko me Rej Kwal̦o̦k L̦õmn̦ak eo an Anij kõn Kõrã Ro

Kien ko me Jeova Anij ear lil̦o̦k ñan aelõñ in Israel kar jab ñan em̦m̦aan ro wõt ak ñan bar kõrã ro. Kar lil̦o̦k kien ko ñan jipañ er bwe ren ãjmour, erreo, im epaake wõt Jeova. Aelõñ in Israel enaaj kar “utiej jãn aelõñ ko otemjej ioon lal̦” toõn wõt aer naaj kar roñjake im pokake Anij. (Duteronomi 28:​1, 2, UBS) Ekkar ñan kien ko Anij ear lil̦o̦k ñan Moses, ekar ke wõr an kõrã ro maroñ im jim̦we? Jen lale wãween kein:

1. Rar anemkwoj. Ilo iien ko etto, kõrã ro ilo Israel rar oktak jãn kõrã in aelõñ ko jet kõnke rar anemkwoj. Meñe em̦m̦aan ro rar bõran baam̦le ko, ak kõn aer lõke kõrã ro pãleer, rar lel̦o̦k eddo eo ñan er bwe ren “pukot juon bwidej im wiaiki” im “kõm̦m̦ane juon jikin kallib in grep.” Bareinwõt, ñe juon kõrã ejel̦ã kõm̦m̦an tõreej im nuknuk, ear maroñ kajutak juon an peejnej. (Jabõn Kõnnaan 31:​11, 16-19, UBS) Kõrã ro me rar mour ium̦win kien ko Anij ear lil̦o̦k ñan Moses rar jab baj ri jipañ wõt ñan em̦m̦aan ro  pãleer ak rar bar aorõk im ear wõr aer maroñ im jim̦we.

Ilo iien ko etto, kõrã ro rar bareinwõt anemkwoj in wõr aer make jem̦jerã ippãn Anij. Baibõl̦ eo ej kõnnaan kõn Hanna, eo ear jar im kwal̦o̦k bũruon ñan Anij im kõm̦m̦ane juon kallim̦ur ippãn. (1 Samuel 1:​11, 24-28) Juon kõrã in Shunem ekõn lol̦o̦k ri kanaan Ilaisha ilo raan in Jabõt im kappok naan in kakapilõk jãne. (2 Kiiñ 4:​22-​25) Bareinwõt, kõrã ro ãinwõt Debora im Hõlda, Anij ear kõjerbal er bwe ren ri kanaan ro an. Ekaitoktoklimo bwe em̦m̦aan ro reutiej im bũrij ro rar m̦õn̦õn̦õ in kappok naan in kakapilõk jãn kõrã rein.​—Ri Ekajet 4:​4-8; 2 Kiiñ 22:​14-16, 20.

2. Rar ekkatak. Ear m̦õttan kien ko Anij ear lil̦o̦k ñan Moses bwe bar kõrã ro ren kobal̦o̦k ilo iien eo rej riit kien ko an Anij. Juon in iien ear pel̦l̦o̦k ñan aer ekkatak. (Duteronomi 31:12; Nihimaia 8:​2, 8) Im ñe ej iien an aolep Ri Israel ro kabuñ, ebar wõr kun̦aaer ilo iien rot in. Ñan waanjoñak, jet kõrã rar “jerbal i kõjãm in m̦õn kweilo̦k eo” im jet rar al ippãn kumi in al ko.​—Exodus 38:8; 1 Kronikel 25:​5, 6.

Elõñ kõrã ro me ear wõr jel̦ã im kapeel ko ippãer bwe ren maroñ kajutak juon aer make peejnej. (Jabõn Kõnnaan 31:​24) Ekkar ñan m̦anit ko an aelõñ ko jet, em̦m̦aan ro wõt rej katakin l̦addik ro nejier, bõtab ilo aelõñ in Israel ebar wõr kun̦aan kõrã ro ñan katakin l̦addik ro nejier m̦ae iien rerũtto. (Jabõn Kõnnaan 31:⁠1) Men in ej kaalikkar bwe kõrã ro etto ilo Israel ear wõr jel̦ãl̦o̦kjen̦ im kapeel ko ippãer.

3. Rar kautiej er. Juon iaan Kien ko Joñoul ej ba: “Kwõn kautiej jemam̦ im jinõm̦.” (Exodus 20:​12) Bareinwõt, ri mãlõtlõt eo Kiiñ Solomon ear ba: “Nejũ, kwõn eo̦roñ naan in katak an jemam̦, im kwõn jab ilo̦k jãn kien jinõm̦.”​—Jabõn Kõnnaan 1:⁠8.

Kar bar lel̦o̦k kien ko ñan Ri Israel ro kõn wãween an l̦õm̦aro im lim̦aro watõk doon im kõm̦m̦an ñan doon. Etke? Kõnke rej aikuj kautiej kõrã ro. (Livitikõs 18:​6, 9, UBS; Duteronomi 22:​25, 26) Juon em̦m̦aan ear aikuj keememej im kautiej kõrã eo pãleen kõn m̦õjn̦o̦ ko an, ekoba ilo iien an mejen allõñ.​​—Livitikõs 18:​19, UBS.

4. Rar aikuj kõjparok er. Jeova make ej kwal̦o̦k ilo naan ko an, bwe ej “jemen ro ejjel̦o̦k jemãer, Ri ekajet an ro ejjel̦o̦k l̦eo pãleer.” (Sam 68:5; Duteronomi 10:​17, 18) Ilo bar juon wãween, ej Ri Jojomar ñan ro me ejako jemãer ak ro pãleer  ñan kõjparok er. (Sam 68:5; Duteronomi 10:​17, 18) Ewõr juon ri kanaan eo ear mej jãn lio pãleen ak ear m̦uri ippãn juon armej. Im armej in ear jab jouj ñan kõrã eo pãleen ri kanaan in. Ijoke Jeova ear kõm̦m̦ane juon menin kabwilõñlõñ ñan kõrã eo bwe en kõl̦l̦ãik m̦uri eo im bõbrae an jook im bwe en kabwe aikuj ko an make.​—2 Kiiñ 4:​1-7.

M̦okta jãn an Ri Israel ro del̦o̦ñ ilo Ãnen Kallim̦ur eo, juon em̦m̦aan etan Zelopehad ear mej ak ejjel̦o̦k nejin em̦m̦aan. Kõrã ro l̦alem nejin rar kajjitõk ippãn Moses bwe en lel̦o̦k jikier ilo Ãnen Kallim̦ur eo. Jeova ear ba ñan Moses bwe ej aikuj jim̦we aer kõm̦m̦an ñan kõrã rein. Ear ba: “Ejim̦we naan ko an lim̦aro nejin Zelopehad. Em̦ool kwõnaaj lel̦o̦k ñan er juon jolõt ippãn ro nukũn jemãer, im kwõnaaj lel̦o̦k ñan er jolõt eo an jemãer.” Jãn iien in, kõrã ro ilo Israel rar maroñ in jolõt aer bwidej jãn jemãer, im ro nejier rar maroñ jolõti bwidej ko aer.​—Bõnbõn 27:​1-8.

Ebõd an Armej Kwal̦o̦k kõn Wãween an Anij Watõk Kõrã Ro

Ilo kien ko Anij ear lil̦o̦k ñan Moses, rar kautiej kõrã ro im maroñ ko aer. Bõtab, elõñl̦o̦k jãn 300 iiõ ko m̦okta jãn Kũraij, kabuñ eo an Ri Ju ear jino bõk l̦õmn̦ak im m̦anit ko an Ri Grik me rej kajejtokjãn kõrã ro.​—Lale bo̦o̦k eo “ Kalijekl̦o̦k N̦ae Kõrã ro ilo Kar Jeje ko Etto.”

Ñan waanjoñak, ri jeje poem eo etan Hesiod me ear mour elõñl̦o̦k jãn 700 iiõ m̦okta jãn Kũraij ear ba bwe aolep jerata ko an armej rej jarjar im wal̦o̦k jãn kõrã ro. Ilo bwebwenato ko ear jei kõn jinoin men otemjej, ear ba bwe “kõrã ro rej ãinwõt juon bwij me ekauwõtata ñan an l̦õm̦aro mour ibwiljier kõn jorrããn ko rej bũktok.” L̦õmn̦ak in ear jino buñbuñ ippãn kabuñ eo an Ri Ju 100 jim̦a iiõ m̦okta jãn Kũraij. Jãn tõre eo, juon bok in kien ko an Ri Ju ro ear kakkõl l̦õm̦aro im ba: “Kom̦win jab kõm̦m̦ao ippãn kõrã ro kõnke men in enaaj tõll̦o̦k eok ñan l̦õñ.”

Elõñ buki iiõ ko tokãlik in aer jab lõke kõrã ro im men in ear jelõt wãween an Ri Ju ro kõm̦m̦an ak watõk kõrã ro. Ilo tõre ko an Jijej, kar kamo an kõrã ro del̦o̦ñ ilo ijoko me kar kamãlim an kõrã ro pãd ie ilo tampel̦ eo. Jikuul̦ in kabuñ kar ñan em̦m̦aan ro wõt, im ekkã an kõrã ro jenolo̦k jãn l̦õm̦aro ilo m̦õn kabuñ ko aer. Juon ri kaki in kabuñ an Ri Ju ear jeje ilo bok in kien ko an Ri Ju im ba: “Jabdewõt eo ej katakin lio nejin kien ko, ej katakin e naan ko renana.” Ilo an jab jim̦we aer kwal̦o̦k l̦õmn̦ak eo an Anij kõn wãween an watõk kõrã ro, men in ear kõm̦m̦an bwe elõñ em̦m̦aan ro ren l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãn kõrã ro.

Ke Jijej ear pãd ioon lal̦, ear loe bwe kalijekl̦o̦k kõn kõrã ear lukkuun jelõt l̦õmn̦ak ko im m̦anit ko an armej ro. (Matu 15:​6, 9; 26:​7-11) Ak m̦anit im l̦õmn̦ak ko an armej ro rar ke jelõt wãween an Jijej watõk kõrã ro? Ta eo jemaroñ katak jãn kõm̦m̦an ko an im wãween an watõk kõrã ro? Kabuñ eo an Kũrjin ro rem̦ool rar ke bõktok anemkwoj ñan kõrã ro? Katak eo tok juon enaaj uwaake kajjitõk kein.

[Box ilo peij 7]

 Kalijekl̦o̦k N̦ae Kõrã ro ilo Kar Jeje ko Etto

Jãn tõre ko an Jijej m̦aantak, ri jeje ro ãinwõt Philo jãn Alexandria ear jino kõjerbal katak ko an Ri Grik ro ñan kõmel̦el̦eiki bwebwenato eo ilo bok in Jenesis. Ekkar ñan Philo, Iv ear jerawiwi kõnke ear l̦õñ im pãd ippãn Adam. Kõn men in, “kar kajeik e ñan mour ilo juon wãween ettã im ejjel̦o̦k an maroñ in anemkwoj. Im l̦eo pãleen ear irooj ioon.” Katak rot kein me rej kajejtokjãn kõrã ro rar del̦o̦ñ ilo kabuñ eo an Ri Ju ro im rar jei ilo katak ko aer.

Jet jeje etan Midrash Rabba me an Ri Ju ro jãn enañin 200 iiõ ko ãlikin Kũraij ej kwal̦o̦k kõmel̦el̦e kein an juon ri kaki in kabuñ kõn unin an kõrã ro aikuj kalibubuik bõraer im turin mejãer. L̦ein ear ba bwe unin an kõrã ro aikuj kalibubuik bõraer im turin mejãer ej kõnke rej ãinwõt juon eo me ear kõm̦m̦an bõd im ejook kõn armej ro. Tertullian ear juon eo im ear ekkatak kõn kabuñ, im katak ko ear jei rar l̦ap aer jelõt mour an armej ro ilo kar enañin 200 iiõ ko ãlikin Kũraij. Jet iaan katak ko an rar ba bwe kõrã ro renana ãinwõt Iv, im kõm̦m̦an ko aer rej aikuj kaalikkar bwe rej bũrom̦õj im ajl̦o̦k kõn men eo Iv ear kõm̦m̦ane. Katak rot kein rar kowõnm̦aanl̦o̦k an armej ro kalijekl̦o̦k n̦ae kõrã ro im kajejtokjãer kõnke rar l̦õmn̦ak bwe katak kein rej pedped ioon Baibõl̦ ak ilo m̦ool rejjab.

[Pija ilo peij 5]

Kar kõm̦anm̦an Iv bwe en juon ri jipañ im rejetan Adam

[Pija ilo peij 6]

Kõrã ro etto ilo Israel rar maroñ wõr aer make peejnej