Pokake Anij im Kwõnaaj Jeraam̦m̦an jãn Kallim̦ur ko An
Pokake Anij im Kwõnaaj Jeraam̦m̦an jãn Kallim̦ur ko An
“Kõn an ejjel̦o̦k en̦ ebar utiejl̦o̦k jãn Anij, ear kanejnej kõn etan make.”—HIBRU 6:13, UBS.
JOUJ IM UWAAK:
Etke jej lõke im tõmak bwe ankilaan Anij enaaj jejjet kitien?
Ta eo Anij ear ba bwe enaaj kõm̦m̦ane ãlikin an kar Adam im Iv jab pokake?
Ta jeraam̦m̦an eo jej loe jãn kallim̦ur eo Anij ear kõm̦m̦ane ñan Ebream?
1. Etke eoktak an Jeova kallim̦ur jãn armej?
JEOVA ej “Anij in m̦ool.” (Sam 31:5) Armej rejjab weeppãn, eñin unin jejjab maroñ lõke men ko armej rej ba aolep iien. Ak “Anij eban riab.” (Hibru 6:18; riit Bõnbõn 23:19, UBS.) Ñe Anij ej kallim̦ur ñan armej, aolep iien ej kajejjeti kallim̦ur ko an. Ñan waanjoñak, Anij ear kõm̦anm̦an men otemjej ilo lal̦ in ilo aolepen raan in kõm̦anm̦an ko an jiljino. Im aolep jinoin raan in kõm̦anm̦an kein, ear kwal̦o̦k ta ko enaaj kõm̦m̦ani im ear kajejjet an kõnnaan. Im ilo kar jem̦l̦o̦kin raan in kõm̦anm̦an eo kein kajiljino, “Anij ear lo men otemjej Ear kõm̦anm̦ani, im lo, re kanooj em̦m̦an.”—Jenesis 1:6, 7, 30, 31.
2. Ta in raan in kakkije eo an Anij? Etke Anij ear kokwõjarjare raan in?
2 Ãlikin an Jeova Anij lo bwe aolep menin kõm̦anm̦an ko rekanooj em̦m̦an, ear kõjjel̦ã kõn jinoin raan eo kein kajiljilimjuon. Raan in ej juon iien eaitok im ejjab juon raan me ej 24 awa. Eñin ej raan in kakkije eo an Anij im ej kakkije m̦okta jãn an bar kõm̦anm̦an jabdewõt men ioon lal̦. (Jenesis 2:2) Iien in ejjañin jem̦l̦o̦k. (Hibru 4:9, 10) Baibõl̦ ejjab kwal̦o̦k ñããt ear jino iien in. Bõtab, jejel̦ã bwe emaroñ kar jinoe 6,000 iiõ ko remootl̦o̦k ãlikin kar kõm̦anm̦an Iv, lio pãleen Adam. M̦õttan jidik enaaj jino iien an Kũraij tõl ium̦win 1,000 iiõ im ilo naaj iien in, enaaj jejjet ankilaan Anij ñan lal̦ in. Ta eo ej ankilaan Anij? Ej bwe lal̦ in en erom juon pedetaij im armej ren weeppãn im mour ie ñan indeeo. (Jenesis 1:27, 28; Revelesõn 20:6) “Anij ear koweeppãn raan eo kein ka jiljilimjuon, im kokwõjarjar e.” Kõn men in, kwõn lõke im tõmak bwe enaaj wõr juon am̦ ilju im jekl̦aj ekam̦õn̦õn̦õ! Anij ej kallim̦ur bwe jekdo̦o̦n ta eo enaaj wal̦o̦k, enaaj lale bwe ankilaan en jejjet im wal̦o̦k ñe enaaj jem̦l̦o̦k raan in kakkije eo an.—Jenesis 2:3.
3. (1) Ta eo ear wal̦o̦k ãlikin an kar jinoe raan in kakkije an Anij? (2) Ewi wãween an kar Anij kõm̦adm̦õde apañ eo?
3 Ãlikin an kar raan in kakkije eo an Anij jinoe, jet iaan enjel̦ ro an rar oktak im jum̦ae e. Setan, eo ear juon enjel̦ ilo lañ, ear kajjioñ kapo enjel̦ ro jet bwe ren kabuñ ñan e im jab Anij. Ear riabe Iv im m̦on̦e bwe en jab pokake Jeova. Eñin ej riab eo jinointata. (1 Timote 2:14) Tokãlik, Iv ear kapoik Adam, l̦eo pãleen bwe en jab bar pokake Jeova. (Jenesis 3:1-6) Jum̦ae in ear men eo ej make wõt nana im ejjañin kar wal̦o̦k m̦okta. Meñe Setan ear n̦aruon Jeova bwe eriab, Jeova ear jab l̦õmn̦ak bwe ej aikuj in kallim̦ur ñan kam̦ool bwe eriab Setan im bwe enaaj jejjet im m̦ool Ankilaan kõn lal̦ in. Bõtab, Jeova ear kwal̦o̦k ta eo enaaj kõm̦m̦ane ñan kõm̦adm̦õde apañ in me ear wal̦o̦k. Ear ba bwe enaaj “likũt kõjdat” ikõtaan Setan im kõrã eo, im ikõtaan ineen kõrã eo im ineen Setan. Im Ine eo kar kallim̦ur kake enaaj ‘ko̦kkure bõran’ Setan, ak Setan enaaj “ko̦kkure jim̦win neen.”—Jenesis 3:15; Revelesõn 12:9.
KAR KÕM̦M̦AN KALLIM̦UR ÑAN KAPEN AK KAM̦OOLE JUON MEN
4, 5. Ta eo Ebream ear kõm̦m̦ane ñan kam̦oole men eo ear ba?
4 Ilo iien ko m̦okta jãn an kar wal̦o̦k jum̦ae eo, ejjel̦o̦k ear aikuj in kallim̦ur ñan kam̦oole naan ko ej ba. Etke? Ro Anij ear kõm̦anm̦an er rar weeppãn im rar yokwe e. Rar anõk kõm̦m̦an ko an Ri Kõm̦anm̦an eo aer. Kõn men in, rar m̦ool aolep iien im rar lõke doon. Ak ãlikin an kar jab weeppãn ri pãlele ro jinointata kõn aer kar jab pokake, riab ear oktak im juon men ekkã an armej ro kõm̦m̦ane. Kõn men in, armej rar aikuj kõm̦m̦an kallim̦ur ñan kapen ak kam̦oole men ko rej ba.
5 Ebream ear kõm̦m̦an kallim̦ur jilu alen ak elõñl̦o̦k. (Jenesis 21:22-24; 24:2-4, 9) Ñan waanjoñak, Ebream ear kõm̦m̦ane juon kallim̦ur ilo iien eo ear jepl̦aak jãn tarin̦ae eo me ear anjo̦ ioon irooj eo an Ilam im irooj ro jet me rar rejetake er. Irooj ro an Selim im Sodom rar wõnm̦aek Ebream. Melkizedek, eo ej irooj in Selim im ej juon bar “bũrij an Anij Eutiejtata,” ear kajeraam̦m̦an Ebream im nõbar Anij kõn an kar jipañe Ebream bwe en wiin. (Jenesis 14:17-20) Ak ke irooj eo an Sodom ear kõn̦aan kajeraam̦m̦ane Ebream kõn an kar lo̦mo̦o̦ren armej ro an jãn ri kõjdat ro, Ebream ear kõm̦m̦ane juon kallim̦ur. Ear ba: “Iar kotake peiõ [im kallim̦ur] ñan Jeova, Anij Eutiejtata, Eo an lañ im lal̦, bwe Ijamin bõk juon m̦õttan tõreej ak juon to in juj, im bwe Ijamin bõk men eo jabdewõt am̦, ñe kwõ ab ba, ‘Iar n̦a m̦weien Ebram.’ ”—Jenesis 14:21-23.
JEOVA EAR KÕM̦M̦ANE JUON KALLIM̦UR EAORÕK ÑAN EBREAM
6. (1) Ta joñak eo Ebream ear likũti ñan kõj? (2) Ewi wãween ad naaj bõk jeraam̦m̦an kõn an kar Ebream pokake?
6 Jeova Anij ej bar kõm̦m̦an kallim̦ur ñan kapen im kam̦ool men eo ej ba enaaj kõm̦m̦ane. Ej kõm̦m̦ane men in bwe armej ren tõmak im lõke naan ko an. Ñe Jeova ej kõm̦m̦an an kallim̦ur, ekkã an ba, “ ‘Ãinwõt Ij mour,’ Irooj Jeova ej ba.” (Ezekiel 17:16) Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe elõñl̦o̦k jãn 40 alen Jeova ear kõm̦m̦an kallim̦ur. Juon iaaer me elõñ rejel̦ã kake ej kallim̦ur eo ear kõm̦m̦ane ñan Ebream. Ilo aolepen mour eo an Ebream, elõñ kallim̦ur im bujen Jeova ear kõm̦m̦ani ñan e. Eñin unin, Ebream ear maroñ jel̦ã bwe Ineen kallim̦ur eo enaaj wal̦o̦ktok jãn baam̦le eo an ilo bwij eo an Aisak, l̦eo nejin. (Jenesis 12:1-3, 7; 13:14-17; 15:5, 18; 21:12) Innem, ewõr juon mãlejjoñ elukkuun pen me Jeova ear mãlejjoñe Ebream kake. Ear jiroñe bwe en katok kõn l̦eo nejin ej make wõt im el̦ap an yokwe. Ebream ear m̦õkaj in jino kõm̦m̦ane men in Jeova ear ba. Ak m̦okta wõt jãn an Ebream katok kõn Aisak, juon enjel̦ ear kabõjrake. Innem Anij ear kõm̦m̦ane kallim̦ur in: “Iar kallim̦ur kõn Eõ make, Jeova ej ba, bwe kõn am̦ kõm̦m̦an men in im jab dãpij nejõm̦, eo ej make wõt nejõm̦, ilo jeraam̦m̦an Inaaj kajeraam̦m̦an eok, im ilo orl̦o̦k Inaaj koorl̦o̦k ineõm ãinwõt iju ko ilañ, im ãinwõt bok i parijet; im ineõm enaaj bõk kõjãm an ro rej kõjdate, im ilo ineõm ri aelõñ otemjej i lal̦ renaaj jeraam̦m̦an, bwe kwaar pokake ainikiõ.”—Jenesis 22:1-3, 9-12, 15-18.
7, 8. (1) Etke Anij ear kapene kallim̦ur eo an ñan Ebream? (2) Ewi wãween an naaj “jiip” ro jet an Kũraij jeraam̦m̦an jãn kallim̦ur eo Anij ear kõm̦m̦ane ñan Ebream?
7 Etke Anij ear kapene kallim̦ur eo an ñan Ebream? Unin ej bwe en kakajoor im kapen tõmak eo an ro im renaaj irooj ippãn Kũraij. Rein rej uwaan kumi eo me ej m̦õttan eo kein karuo ilo “ine” eo kar kallim̦ur kake. (Riit Hibru 6:13-18, UBS; Galetia 3:29, UBS) Rijjelõk Paul ear kõmel̦el̦e kake men in bwe Jeova “ear kapen an kallim̦ur.” Innem, ri kapit ro remaroñ ‘kanooj dãpij kõjatdikdik eo em̦õj likũti im̦aaer’ kõnke Jeova ear jab baj kallim̦ur wõt ak ear bareinwõt kapene kallim̦ur eo an im “eban riab.”
8 Ejjab ri kapit ro wõt rej lo jeraam̦m̦an jãn kallim̦ur eo Anij ear kõm̦m̦ane ñan Ebream. Jeova ear ba bwe ikijjeen “ineen” Ebream “ri aelõñ otemjej ilal̦ renaaj jeraam̦m̦an.” (Jenesis 22:18) Wõn armej rein jãn “aelõñ otemjej”? Rein ej koba “jiip” ro jet an Kũraij me rej pokake im kõjatdikdik eo aer ej ñan mour indeeo ilo Pedetaij eo ioon lal̦. (Jon 10:16) Jekdo̦o̦n ñe kõjatdikdik eo am̦ ej mour ilañ ak ilal, kwõn “dãpij kõjatdikdik eo” ak kate eok bwe kwõn jab luuji kõjatdikdik eo am̦. Kõn men in, kwõn wõnm̦aanl̦o̦k wõt im pokake Anij ilo aolep men kwõj kõm̦m̦ane.—Riit Hibru 6:11, 12, UBS.
KALLIM̦UR KO JET ANIJ EAR KÕM̦M̦ANI ÑAN EBREAM
9. Ta kallim̦ur eo Anij ear kõm̦m̦ane ñan bwij eo an Ebream ke rar kuli ilo Ijipt?
9 Buki iiõ ko tokãlik jãn iien ko an Ebream, Jeova ear bar kõm̦m̦ane juon an kallim̦ur ñan an naaj kajejjete kallim̦ur ko ear kõm̦m̦ani ñan Ebream. Ear kõm̦m̦ane men in ke ear jilkinl̦o̦k Moses bwe en kõnnaan ñan bwij eo an Ebream me rej pãd Ijipt im kuli ie. (Exodus 6:6-8) Tokãlik, Anij ear kõmel̦el̦e im ba bwe ilo kar iien in ear kõm̦m̦ane juon kallim̦ur. Ej ba: “Iar kallim̦ur ñan er bwe Inaaj kadiwõjl̦o̦k er jãn ãnin Ijipt ñan juon ãne eo Iar kããlõte ñan er eo ej ibwijleplep kõn milik im õni.”—Ezekiel 20:5, 6.
10. Ta eo Jeova ear kallim̦ur kake ñan Ri Israel ro ãlikin an kar kadiwõjl̦o̦k er jãn Ijipt?
10 Jeova ear bar kõm̦m̦ane juon kallim̦ur ñan Ri Israel ro ãlikin an kar kadiwõjl̦o̦k er jãn Ijipt. Ear ba: “El̦aññe kom̦ij eo̦roñ ainikiõ im kõjparok bujen eo Aõ, innem kom̦ naaj Aõ m̦weiuk eaorõk, jãn aelõñ ko otemjej, bwe aolepen lal̦, Aõ. Im kom̦ naaj ñan Eõ juon aelõñ in bũrij ro, im aelõñ ekwõjarjar.” (Exodus 19:5, 6) Men in ear juon jeraam̦m̦an el̦ap jãn Jeova im ear pel̦l̦o̦k ñan Ri Israel ro! Ta in? Ej bwe ñe Ri Israel ro renaaj kar pokake, juon iien Jeova enaaj kar kõm̦m̦an bwe Israel en juon aelõñ in bũrij im irooj. Im armej otemjej renaaj kar jeraam̦m̦an jãne. Tokãlik, Jeova ear kõmel̦el̦e bwe ke ear kwal̦o̦k kõn jeraam̦m̦an in, ear kapene “kallim̦ur” in an.—Ezekiel 16:8.
11. Ta uwaak eo an Ri Israel ro kõn jeraam̦m̦an eo Anij ear kõn̦aan lel̦o̦k ñan er?
11 Jeova ear jab iuuni Ri Israel ro bwe ren kallim̦ur ñan e bwe renaaj pokake. Im ear jab iuuni er bwe ren bõke jeraam̦m̦an eo me ear pel̦l̦o̦k ñan er. Bõtab, Ri Israel ro rar make kõn̦aan kallim̦ur bwe renaaj pokake. Rar ba: “Men otemjej Jeova ear kõnono, kõm naaj kõm̦m̦ani.” (Exodus 19:8) Jilu raan tokãlik, Jeova Anij ear jiroñ er ta eo ekõn̦aan bwe ren kõm̦m̦ane ãinwõt ro doon. M̦okta, ear lel̦o̦k ñan er Kien Ko Joñoul. Innem, ear ba ñan Moses bwe en kwal̦o̦k ñan er kien ko jet me rej pãd ilo Exodus 20:22 ñan Exodus 23:33. Ta eo Ri Israel ro rar ba ãlikin aer roñ im jel̦ã kõn aolep kien ko? Aoleper rar uwaak ilo juon wõt ainikien im ba, “Kõm naaj kõm̦m̦an naan ko otemjej Jeova ear kõnono kake.” (Exodus 24:3) Innem, Moses ear jei aolep kien ko n̦a ilo “bok in bujen eo” im riit ilo el̦l̦aaj ñan aolep Ri Israel ro bwe ren bar roñ. Im ilo iien eo kein kajilu, armej ro rar kallim̦ur im ba: “Men otemjej Jeova ear kõnono kake, kõm naaj kõm̦m̦ani, im naaj pokake.”—Exodus 24:4, 7, 8.
12. Ta eo Jeova ear kõm̦m̦ane ãlikin an kar kallim̦ur bwe Israel enaaj ro doon? Ãlikin an kar armej ro kõm̦m̦an kallim̦ur ñan Anij, ta eo rar kõm̦m̦ane?
12 Jeova ear m̦õkaj im jino kajejjete bujen eo an ippãn Ri Israel ro. Ear kããlõt bũrij ro ñan aer jerbal ilo im̦õn kabbed eo me ej jikin kabuñ. Jerbal eo an rein ej ñan jipañ armej ro bwe en em̦m̦an kõtaan eo aer ippãn Anij. Ak meñe Ri Israel ro rar bõk jeraam̦m̦an eo ñan erom doon Anij, ear m̦õkaj aer jab pokake. Rar jab kõm̦m̦an ekkar ñan aer kar kallim̦ur im rar kõmetak im “kaillu Eo Ekwõjarjar.” (Sam 78:41, UBS) Ñan waanjoñak, ke Moses ear pãd ioon Tol̦ Sainai im Jeova ear lel̦o̦k bar jet kien ñan e, Ri Israel ro rar m̦õk in kõttare. Kõn men in, ear jino m̦õjn̦o̦l̦o̦k tõmak eo aer. Rar l̦õmn̦ak bwe Moses ear ilo̦k jãn er, innem, rar kõm̦m̦ane juon ekjab in koon in kau im rar ba ñan armej ro wõj im ba: “Eñin ej anij eo ad, eo ear kadiwõjl̦o̦k kõj jãn Ijipt!” (Exodus 32:1, 4, UBS) Innem, rar badikdik im katok ñan ekjab eo rar eiki im ke rar kõm̦m̦ane men in rej ba bwe rej kabuñ ñan Jeova. Ak ke Jeova ej loe aer kabuñ ñan ekjab eo, ej ba ñan Moses: “Rar jeorl̦o̦k m̦õkaj jãn ial̦ eo Iar jiroñ er kake.” (Exodus 32:5, 6, 8) Ilo iiõ ko tokãlik, Ri Israel ro rar kõm̦m̦an elõñ kallim̦ur ko ñan Anij, ak elõñ alen aer kar jab kam̦ool men ko rar kallim̦ur kaki.—Bõnbõn 30:2, UBS.
BAR RUO KALLIM̦UR AN ANIJ
13. Ta kallim̦ur eo Jeova ear kõm̦m̦ane ñan Devid? Etke jejel̦ã bwe kallim̦ur in ej kõn Ine eo kar kallim̦ur kake?
13 Ilo iien eo Devid ear Irooj ñan aelõñ in Israel, Jeova ear bar kõm̦m̦ane ruo kallim̦ur. Aolep ro im renaaj pokake Jeova renaaj lo jeraam̦m̦an jãn kallim̦ur kein. Ta kallim̦ur kein? Kein kajuon, Jeova ear kallim̦ur ñan Devid bwe bwij eo an enaaj irooj ñan indeeo. (Sam 89:35, 36; 132:11, 12) Ine eo kar kallim̦ur kake ej Kũraij im enaaj juon iaan ro ineen Devid, im naaj n̦aetan “nejin Devid.” (Matu 1:1; 21:9) Ke Devid ear kõnono kõn Ineen kallim̦ur eo, ear ba “Irooj” kõnke Kũraij eutiejl̦o̦k jãn e. Men in ej kaalikkar an kar Devid kõttãik e.—Matu 22:42-44.
14. Ta kallim̦ur eo Jeova ear ba kõn Ine eo kar kallim̦ur kake? Ewi wãween ad bõk tokjãn jãn kallim̦ur in?
14 Kein karuo, Jeova ear kwal̦o̦k ñan Devid bwe Ineen kallim̦ur eo enaaj juon Irooj im juon Bũrij Eutiej ñan armej ro. Men in ear juon men elukkuun jejuan. Ilo Kien eo kar lel̦o̦k ñan Ri Israel ro, bũrij ro rar aikuj itok jãn bwijjin Livai im Irooj ro jãn bwijjin Juda. Ilo kar tõre kein, ejjel̦o̦k juon ej irooj im bũrij ilo juon wõt iien. Ak Devid ear kanaan kõn Irooj eo enaaj kar itok. Ear ba: “Jeova ear ba ñan aõ Irooj, ‘Kwõn jijet i anmoon̦õ m̦ae iien ij kõm̦m̦an bwe ro rej kõjdat Eok ren eran neõm̦.’ Jeova ear kallim̦ur im Ejamin oktak, ‘Kwe juon bũrij ñan indeeo ekkar ñan wãween Melkizedek.’ ” (Sam 110:1, 4) Ãinwõt an kar Devid kanaan, eo ej Ineen kallim̦ur eo, Jijej Kũraij, ej kiiõ Irooj ilañ. Ej bareinwõt juon Bũrij Eutiej ñan armej ro im ej jipañe ro rej ukel̦o̦k bwe ren epaake Anij.—Riit Hibru 7:21, 25, 26, UBS.
ISRAEL EO EKÃÃL AN ANIJ
15, 16. (1) Israel ta ko ruo me Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kaki? Wõn iaaer me Anij ej kajeraam̦m̦ane kiiõ? (2) Ta kien eo jãn Jijej ñan rũkal̦oor ro an kõn kõm̦m̦an kallim̦ur ak kajje?
15 Tokãlik Jeova ear kõjekdo̦o̦n Ri Israel ro kõn aer kar kõjekdo̦o̦ne Jijej Kũraij. Eñin unin rar luuji jeraam̦m̦an eo ñan erom “juon aelõñ in bũrij.” Jijej ear ba ñan ri tõl ro an kabuñ eo an Ri Ju: “Naaj bõk Aelõñ in Anij jãn kom̦ im lel̦o̦k ñan ro enaaj jim̦we aer kalle kake.” (Matu 21:43, UBS) Rein me Jijej ej kõnono kake rej ejaakin juon aelõñ ekããl im aelõñ in ear jino ejaak ilo Pentekost eo ilo iiõ eo 33. Ilo kar iien in, Anij ear lel̦o̦k kajoor eo an ñan tarrin 120 rũkal̦oor ro an Jijej me rekar kweilo̦k ippãn doon ilo Jerusalem im kar n̦aetaer “Israel an Anij.” Tokãlik, elõñ to̦ujin armej jãn aelõñ ko jet rar bar erom m̦õttan Israel an Anij.—Galetia 6:16.
16 Israel eo ekããl ejjab kipiliia ãinwõt Israel eo m̦okta. Rein rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im pokake Anij. Juon iaan kien ko ñan Israel eo ekããl an Anij ej kõn kõm̦m̦an kallim̦ur ak kajje. Ke Jijej ear pãd ijin ioon lal̦, armej rekõn kõm̦m̦an kallim̦ur ak rejjab kajejjeti im ejjel̦o̦k tokjãn men ko rej kallim̦ur kaki. (Matu 23:16-22) Jijej ear katakin rũkal̦oor ro an im ba: “Kom̦win jab kajje . . . A en ami naan ‘Aet, aet; Jab, jab’; bwe jabdewõt eo ewõr jãn naan kein ej itok jãn eo e nana.”—Matu 5:34, 37.
17. Ta kajjitõk ko jenaaj etali ilo katak eo tok juon?
17 Mel̦el̦ein ke bwe ebõd ñan kajje ak kõm̦m̦an kallim̦ur? Bar juon kajjitõk me eaorõkl̦o̦k ej, Ta mel̦el̦ein an Jijej ba “ami naan Aet, aet”? Eokwe, jenaaj lo uwaak in kajjitõk kein ñe jenaaj etale ilo katak eo tok juon. Ke jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ wõt kõn Naan in Anij, men in en kõm̦akũt kõj ñan pokake Jeova aolep iien. Ad kõm̦m̦ane men in, enaaj kajeraam̦m̦ane kõj ñan indeeo ãinwõt an kar kallim̦ur.
[Kajitõk ko ñan katak]
[Pija ilo peij 27]
Aolep iien ej jejjet kallim̦ur ko Jeova ej kõm̦m̦ani
[Pija ilo peij 25]
Ejjabto jãn kiiõ Ebream enaaj loe an jejjet kitien kallim̦ur ko an Jeova
