Xionyoui kampa nesi tein kipia

Xionyoui kampa nesi tein kipia

Elias Hutter uan Biblias hebreas tein kuali kitajtolkepak

Elias Hutter uan Biblias hebreas tein kuali kitajtolkepak

¿TIONUELI tiontaixtajtoltia itech hebreo tein ika moijkuiloj Biblia? Xa amo. Uan hasta xa amo keman tikonitani se Biblia itech tajtol hebreo. Sayoj ke, tikonixmatis tajkuilojkej Elias Hutter akin nemik itech siglo dieciséis uan ome Biblias tein kinijkuiloj itech tajtol hebreo, mitsonpaleuiskej okachi xikonpatiuita Biblia tein tikonpia.

Elias Hutter yolik itech xiuit 1553 itech se xolal tsikitsin tein itokay Görlitz, ompakauin kampa monamiki ueyi altepet Alemania iuan Polonia uan República Checa. Momachtij tajtolmej tein mokuij ompa medio oriente itech ueyi Kaltamachtiloyan Luterana de Jena. Keman sayoj kipiaya 24 xiujmej tamachtiayaya tajtol Hebreo ompa Leipzig. Kiixtalij yankuik taman kemej motamachtis uan kipeualtij se kaltamachtiloyan ompa Núremberg uan akin ompa momachtiayaj kimatiaj tajtoskej hebreo, griego, latín uan alemán itech naui xiuit. Nion okse ueyi kaltamachtiloyan tein moajsia itech nejon tonalmej kitemakaya nejon tamachtilis.

“TEL KUALTSIN CHIJCHIUJTOK NEJIN AMATAJKUILOL”

Ipanko Biblia hebrea tein kitajtolkepak Hutter itech xiuit 1587

Itech xiuit 1587, Hutter kikixtij se amatajkuilol itech tajtol hebreo tein moixmati kemej Antiguo Testamento. Nejin amatajkuilol motokaytij Derekh ha-Kodesh, nejin tajtolmej mokixtijkej itech Isaías 35:8 tein kijtosneki “Ojti tein Chipauak”. Kualtsitsin letra tein kipia kichiujkej maj moijtoj nejin: “Nochi tein kijtoua kinextia ke tel kualtsin chijchiujtok nejin amatajkuilol”. Sayoj ke, tein kichiuaya maj kualtsin yejua ke tel tapaleuiaya maj momachtikan tajtol hebreo.

Xiontanemili itech ome ouijkayomej tein kiixnamikiaj akin kinekiaj kiixtajtoltiskej Biblia itech tajtol hebreo, nejon mitsonpaleuis xikonajsikamati keyej Biblia ika tajtol hebreo tein kijkuiloj Hutter tel tapaleuij: yekinika, moajsi ika letras tein taman uan tein amo moixmatij tein peua se kiixtajtoltia itech se iyekmakopa uan tami itech se iopochmakopa uan, ojpatika, letra tein moajsi achto uan satepan itech se tajtol uelis kichiuas maj amo moajsikamati tein kijtosnekij tajtolmej. Itech Ezequiel 18:4 achto moajsi nejin letra ה (ha), ijkon mochiuaki nejin tajtol הנפשׁ (han néfesch). Akin amo kiajsikamati nejin tajtol, הנפשׁ (hannéfesch) uelis kiitas ke נפשׁ (néfesch) kijtosneki okse taman tajtol.

Hutter kiamakixtij amatajkuilol kemej ueliskia kinpaleuis momachtianij. Kikuik letras hebreas tein okachi tiltik uan oksekin tein amo tiltik. Keman kiamakixtij tajtolmej kitalij ika letras tein okachi tiltikej, uan tein youi achto uan satepan itech se tajtol ika letras tein amo tiltikej. Nejin taman tein amo ouij kinpaleuiayaj momachtianij maj amo kinouijmakani kiajsikamatiskej tein kijtosnekia tajtol hebreo uan kinpaleuiaya maj momachtikan nejon tajtol. Traducción del Nuevo Mundo de las Santas Escrituras (con referencias) no kikui nejon taman itech notas tein kipia tatsintan itech página. * Tajtol moajsi okachi tiltik uan letra tein moajsij achto uan satepan, amo tiltikej. Tein okachi moita itech taixkopimej tein moajsij ajko, kinextiaj letras tein ixnesij itech Biblia hebrea tein kijkuiloj Hutter itech Ezequiel 18:4 uan tein kikui Biblia con referencias itech nota tein kipia tatsintan itech página tein no ika tajtoua nejon versículo.

NUEVO TESTAMENTO ITECH TAJTOL HEBREO

Hutter no kiamakixtij se Biblia tein moixmati kemej Nuevo Testamento tein ijkuiliujtoya itech 12 tataman tajtolmej. Kiamakixtij ompa Núremberg itech xiuit 1599 uan kitokaytiaj Políglota de Núremberg. Hutter kinekia no iuan kiamakixtis Escrituras Griegas Cristianas tein motajtolkepak itech tajtol hebreo, sayoj ke kijtoj ke maski “ueliskia taxtauas miak tomin”, sayoj nenkaj kitemoskia. * Yejua ika kiixtalij yejua kitajtolkepas Nuevo Testamento tein moajsia ika tajtol griego itech tajtol hebreo. Uan nochi tonalmej kichiuak nejon tekit uan kitamij itech sayoj se xiuit.

Sayoj ke, ¿yekmelauj kuali kitajtolkepak Hutter Escrituras Griegas Cristianas itech tajtol hebreo? Itech xiuit 1891, Franz Delitzsch akin semi momachtiaya tajtol hebreo kijkuiloj: “Tein kitajtolkepak Hutter itech tajtol hebreo tapaleuia maj moajsikamati tajtol tein kikuiaj akin kichiuayaj kemej Cristo tein amo semi moajsikamatia uan tapaleuiaok maj se kikui, porin miakpa kitajtolkepak ika tajtol tein kinamiki”.

KISENTOKA TAPALEUIA TEKIT TEIN KICHIUAK

Hutter amo motomintij keman kitajtolkepak Nuevo Testamento porin amo kinamakak miak Biblias. Sayoj ke, tekit tein kichiuak semi tapaleuij. William Robertson uan Richard Caddick oksepa kiitakej uan kiamakixtijkej Nuevo Testamento tein Hutter kitajtolkepak itech xiuit 1661 uan 1798. Keman Hutter kitajtolkepak Biblia, kikuik tajtol griego tein mokuia achto uan kikuik tokayit Jiova tein ika kiixpatak tokaymej Kýrios (toTeko) uan Theós (Dios) kampa ixnesiaj itech Escrituras Hebreas oso kampa yejua kinemiliaya ke ika tajtouaya Jiova. Nejin semi tapaleuia porin maski miakpa motajtolkepani Nuevo Testamento amo kikuij itokay Dios, sayoj ke tein kitajtolkepak Hutter kemaj kikui yejua ika, nejon kinextia ke moneki moajsis itokay Dios itech Escrituras Griegas Cristianas.

Keman tikonitas itokay Dios, Jiova, itech Escrituras Griegas Cristianas oso tikonitas se nota tein moajsi tatsintan itech página itech Biblia con referencias, xikonelnamiki tekit tein kichiuak Elias Hutter uan Biblias hebreas tein kuali kitajtolkepak.

^ párr. 7 Xikonita ojpatika nota tein moajsi tatsintan itech página tein kipia tajkuilol Ezequiel 18:4 uan Apéndice 3B itech Biblia con referencias.

^ párr. 9 Seki momachtianij kitajtolkepkajya Nuevo Testamento itech tajtol hebreo. Omen akin kichiujkej nejon tekit katkaj monje bizantino Simon Atoumanos, kemej itech xiuit 1360, uan tajkuilojkej Oswald Schreckenfuchs akin kayot Alemania, kemej itech xiuit 1565. Nejin amatajkuilolmej tein kitajtolkepkej amo keman kiamakixtijkej uan poliujkej.