Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

I-Edeni—Bekulikhaya Lesintu Lokuthoma?

I-Edeni—Bekulikhaya Lesintu Lokuthoma?

I-Edeni—Bekulikhaya Lesintu Lokuthoma?

ZICABANGE usesimini. Azikho iimphazamiso, alikho itjhada elifahla ebodeni ledorobho eliseduze. Isimu le yikulu, begodu ayikho into ethikazisa ukuthula kwayo. Okuhle khulu, umkhumbulwakho awutshwenywa lilitho, umzimbakho awutshwenywa nginanyana ngikuphi ukugula namtjhana iinhlungu. Umkhumbulwakho utjhaphulukile bona ukwazi ukuthabela indawo ekubhodileko.

Kokuthoma wanelisa amehlwakho ngokuthabela ukubona imibalabala ekhanyako yamathuthumbo bese kuba kuphazima komlanjana, iingidi zeengidi zamakari ahlaza notjani elangeni nemthunzini. Uzwa umoyana omnandi ebusweni bakho unuke nephunga elimnandi oza nalo. Uzwa itjhadana lamakari, nelamanzi abetha amatje, imilozi nombhino weenyoni netjhadana leengogonyani eziberegako. Njengombana ucabanga ngalokhu, awukhanuki ukuba sendaweni enjalo?

Abantu ephasini mazombe bakholelwa bona isintu sathoma endaweni enjalo. Amakhulu weemnyaka, amalunga wobuJuda, iSingabukrestu namaSulumani afundiswa ngesimu ye-Edeni, lapho uZimu abeka khona u-Adamu no-Efa bonyana bahlale khona. NgokweBhayibhili, bebanokuthula nethabo. Bebanokuthula hlangana nabo, banokuthula neenlwana, banokuthula noZimu ngomusa owabanikela ithemba lokuphila ngokungapheliko endaweni ekarisako leyo.—Genesisi 2:15-24.

NamaHindu anombono ohlukileko ngeparadeyisi lekadeni. AmaBuddha akholelwa bona abarholi abakhulu abangokomoya, namtjhana aboBuddha, bavela eemnyakeni emihle nenepumelelo lapho iphasi belinjengeparadeyisi. Iinkolo ezinengi ze-Afrika zifundisa iindaba ezinokufana okukhulu neka-Adamu no-Efa.

Eqinisweni, umbono weparadeyisi lokuthoma ungatholakala eenkolweni nemasikweni amanengi wesintu. Omunye umtloli wathi: “Iimphakathi eminengi ephucukileko gade ikholelwa bona kwakhe kwaba neparadeyisi, ebeyinabantu abapheleleko, kunetjhaphuluko, ukuthula, ithabo, inala, ukungabikho kokugandeleleka nokuphikisana. . . . Ikolelo le yabangela isintu sisokana bona sikhanukele iparadeyisi elalahlekako nokulinga ukufumana indlela yokulibuyisela.”

Kungenzeka bona zoke iindabezi namasiko la kuvela emthonjeni ofanako? Kungenzeka bona “imikhumbulo yabantu iyoke” iimphumela wento yamambala? Beyikhona kwamambala na isimu ye-Edeni esikhathini eside esadlulako, no-Adamu no-Efa bebakhona kwamambala?

Abasoli bayawunyaza umbono loyo. Esikhathini sesayensesi, abanengi bacabanga bona umlando onjalo uyintolwana. Ngokurarako, abanye abasoli babantu bekolo. Abarholi bezekolo abanengi bakhuthaza ukungakholelwa endabeni yesimu ye-Edeni. Bathi indawo enjalo akhenge kheyibe khona. Bathi umlando lo singathekiso, intolwana nomfanekiso.

Liqiniso, iBhayibhili inayo iimfanekiso. UJesu ngokwakhe wakhuluma ngeemfanekiso evelele khulu kunayo yoke. Nokho, kuyakhanya bona iBhayibhili ikhuluma ngendaba ye-Edeni, ingasi njengomfanekiso, kodwana njengomlando. Nengabe isenzakalo esihlathululwe la akhenge khesenzeke, manje singayithemba njani iBhayibhili iyoke? Akhe sihlahlube bona kubayini abanye basola indaba yesimu ye-Edeni bese sibone bonyana amabangabo ayazwakala na. Ngemva kwalokho sizokubona bonyana kubayini umlando lo kufuze uthinte ngamunye wethu.